"Seal on ka paas üsna "vesine", mistõttu sellele väga loota ei saa," tõdes Suuroja. "Ida-Virumaal olevad aherainemäed on oma koostiselt samuti viletsavõitu. Neis on ehk vaid 10% kasutatavat täitematerjali. Pealegi pole seda enam kui 200 kilomeetri kaugusele trassiehitusele majanduslikult otstarbekas vedada. See tuleks kolm-neli korda kallimalt kätte, kui kohapeal kaevandatud killustik."

Eesti Energia teatas hiljaaegu, et on varmalt valmis kasvõi kogu aastas tekkiva seitse miljonit tonni põlevkivituhka tee-ehituseks loovutama.

Küll aga leidub liiva ja kruusa Rakvere lähistelt nn Vinni mägedes, Eesti pikimas oosis, mida on servast juba ekskavaatorite kopad hammustama hakanud.

"Ma ei eita raudtee vajalikkust, aga heameelega tõmbaks selle pompöössust veidi tagasi. Teeks maksimaalseks kiiruseks näiteks 240 km/h asemel 160 km/h. Seal hakkab ju põhiliselt liikuma kaup ja pole ehk teab mis vahet, kas see kaup jõuab Euroopasse paar tundi varem või hiljem," pakub Kalle Suuroja välja kompromisslahenduse.

"Normi muutes, oleks võimalik ehituseks vajalikke tee kindlustamise materjale vähem kasutada. Iga kiirusega käivad kaasas ka oma nõuded ja sedasi saaks neid nõudeid leevendada."

ELKS Tuhala sektsiooni esimeest Ants Talioja teeb kaevandamissurvega seoses murelikuks tõsiasi, et inseneribüroo Steiger plaanib hakata Tuhalas Tammiku III karjääri aladel uurima paekivikarjääri rajamise võimalust. Koht asub 1800 meetrit Tuhala nõiakaevust ja 900 m Ämmaaugust, tellija on Tallinna Paekivitoodete tehas ja taotluse sisuks on saada esialgu luba uurimistöödeks.

"On olnud vaid üks juhus Eestis, kus uurimistööde loast ei saanud edaspidi kaevandamise luba," nendib Arvo Veskimets. "See teadmine muudab ettevaatlikuks, aga selts hoiab Tuhala sündmustel silma peal."

Hinnanguliselt vajab Rail Balticu trass täitematerjaliks vähemalt neli miljonit tonni killustikku ja kruusa.