Rail Balticu arutelu Raplas: maade võõrandamist alustatakse Pärnumaalt

 (71)

Rail Balticu koosolek Raplas
Rail Balticu koosolek RaplasFoto: Bianca Mikovitš, Eesti Ekspress

Esmaspäeva õhtul toimus Rail Balticu Rapla maakonnaplaneeringu avaliku väljapaneku esimene arutelu Rapla maavalitsuses, mille teravaim küsimus puudutas maade võõrandamist.

Peamiselt olid arutelule tulnud asjasse puutuvad ametnikud ning kuulama asjaosalised, kelle maast läbi või otse kodust mööda trass minema hakkab.

Rohke slaidimaterjaliga varustatud esitlus kestis ligi tunni ning küsimustele vastamine võttis pool tundi.

Inimesi pahandas, et paljudele konkreetsetele küsimustele vastati, et praeguses faasis pole võimalik täpselt öelda, millise hinnaga maa ostetakse või millised tehnilised lahendused tulevad.

Ülo Peets Rapla maavalitsuse arengu- ja planeeringuosakonnast leidis, et sellega tehakse Rail Balticu toimkonnale liiga, sest tegelikkuses on mindud pidevalt detailsemaks. „Me kõik õpime,“ sõnas ta. „Inimesed on teadlikumad ja vastused on täpsemad, see on olnud protsess.“
Tema sõnul püütakse leida võimalus hoida trass võimalikult sirgena.

„Eelkõige soovime, et see joonobjekt minimaalselt segaks majanduselu ja elukorraldust üldse ja maksimaalselt looks tulevikuks väljavaateid ja võimalusi inimestele ja ettevõtetele,“ ütles Peets.

100 000 eurot hektarile?

Kõige enam häiris kuulajaid teadmatus trassialuse maa võõrandamise osas, sest nagu maa-ametit esindanud Merje Krinal märkis — detailselt ei ole veel sellest võimalik rääkida.

Seotud lood:

„Minul läheb trass otse metsamassiivist läbi, seal on peal noorendik, mille turuhind on madal. Viiekümne aasta pärast aga on see korralik mets ja mina näen seda pensionifondina. Kas see saamata jäänud tulu hüvitatakse,“ küsis üks metsaomanik. Merje Krinali selgitusel tegelevad maade hindamisega professionaalid ja iga tehingut vaadeldakse eraldi.

Läbirääkimisi hakkab Krinali sõnul pidama maa-amet. „Alustatakse pärast seda, kui valmib raudtee eelprojekt, millega pannakse paika täpsed äralõiked — kui palju maad raudtee alla jäävatest kinnistutest riik vajab. Riigi huvi ulatub raudteealusele maale, kuid kui raudtee poolitab või tükeldab kinnistut nii, et raudtee kõrvale jäävad ribad või siilud, mida iseseisvalt kasutada ei saa, siis on riik valmis ka need omandama,“ selgitas ta.

Start Pärnumaalt

Omandamisega alustatakse Krinali sõnul Pärnumaalt, sest raudtee eelprojekt valmib juba sel aastal Pärnumaa osas ja sellega liigutakse edasi Rapla suunas. 2017.a. lõpuks peaks olema eelprojekt valminud kogu raudtee ulatuses. Pärnumaal on ka palju riigimetsa ja seal loodetakse kiiremini läbirääkimistega toime tulla, seevastu Harjumaalt on oodata aegavõtvaid ja tulisemaid vaidlusi.

„Väga soovime anda maa väljaostmise kõrvale ka teisi võimalusi ehk pakkuda maakorraldust,“ ütles Krinal. „Täna ei ole Eestis veel viidud läbi ühtegi ümberkruntimist, küll aga viiakse seda edukalt läbi selliste trasside planeerimisel teistes Euroopa riikides. See on lisavõimalus omanikule, kes ei soovi oma maaomandist loobuda. Kui piirkonnas asub riigimaad, millega on võimalik maid ümberkruntida, siis me pakume seda võimalust, aga kõik need võimalused tulevad pärast seda, kui regulatsioonid on selgemad.“

Maaomanikega võtab ühendust maa-amet, kes saadab vastava kirja. Eraisikute andmed võetakse rahvastikuregistrist ning piirkonnas elavad inimesed võiks Krinali soovitusel seal oma andmed üle vaadata ja vajadusel uuendada.

Igale maaomanikule selgitatakse läbirääkimiste käigus võimalusi, milliseid tehinguid tema maaga on võimalik teha. „Iga maatükk on unikaalne ja kindlasti ka äralõige maatükist on erinev. Kõigile ei saa pakkuda ühesugust lahendust ja kindlasti riik ei lähe sunniga maad ära võtma,“ sõnas ta.

Kinnistu hinda hakatakse selgitama alles siis, kui on selge, millist võimalust maaomanik eelistab. Kõik protseduuridega seotud tegevused käivad riigi kulul, maaomanikel täiendavaid kulutusi ei teki.

Kuidas väärtus määratakse?

Krinali sõnul on kavas tellida kutseliselt hindajalt kinnisasja hüvitisväärtuse määramine, mis on seotud kinnistu turuväärtusega. Juurde hinnatakse tõendatud kahjud. „Üldjuhul ei käsitle me kahjudena tunnetuslikku kahju või emotsionaalset kahju, mida raudtee võib põhjustada. Seda üldiselt hindamismetoodikad ei arvesta, küll aga arvestatakse konkreetseid kahjusid, mis vähendavad vara väärtust,“ selgitas ta.

Üks kohalolija tundis huvi, mitu hektarit eraisikute maad trassi alla selle kogupikkuses jääb, kuid sellele täpset vastust ei saanud. Rapla maakonnas jääb eraisikute maad raudtee alla ligikaudu 80 hektarit.

Meedias ilmunu põhjal oli küsija teinud ise lihtsa arvutuse: kui trassialust maad on ligi 1300 hektarit ning kui valitsus on eraldanud maade ostmiseks 130 miljonit eurot, peaks iga hektari jaoks jääma 100 000 eurot ja siis saaks maaomanikule korralikult maksta küll.

“Turuväärtusest saab rääkida siis, kui ma tahan müüa. Kui ma müüa ei taha, siis tuleb teha parem pakkumine. Neid slaide me oleme näinud mitu aastat, me oleme selleks siin, et teada saada, palju meile lõpuks makstakse,” sõnas küsija.

Vabatahtlik sundvõõrandamine

Krinali sõnul ei saa aga detailiseks minna enne, kui maaomanikega on läbi räägitud. “Me ei tea täna, kui paljud on huvitatud sellest, et oma maa riigimaa vastu ümberkruntida. Ma usun, et on ka neid, kes on sellest huvitatud, kuid maakorraldusseadus on koos sundvõõrandamise seadusega praegu muutmisel ja selle eelnõu juurde võib tulla veel muudatusi. Ajakirjandusest on ka juba läbi käinud, et ka vabatahtliku läbirääkimise juures kaalutakse motivatsioonitasusid, et mitte ainult välja maksta turuväärtust,” lausus ta. Turuhinnale tuleb tema sõnul juurde “mitte alla tuhande euro”.

“Ja see tuleb siis tulumaksuna hiljem ära maksta,” küsiti saalist.
“Sundvõõrandamise seaduse alusel võõrandamisel ei pea maksma tulumaksu,” seletas Krinal.
“Aga kui müün vabatahtlikult?”
“Põhimõtteliselt ka vabatahtlikud raha eest väljaostmised käivad sundvõõrandamise seaduse alusel,” vastas Krinal. “Eelnõu on täna töös ja ka maksude küsimust vaadatakse läbi.

“Tuleme siis kokku, kui asjad on selged,” ohati saalist.
“Maade omandamisega hakkas maa-amet tegelema alles 1. septembrist, me räägimegi väga etteruttavalt,” märkis Krinal ja lisas, et enne järgmist aastat Raplamaal nagunii maaomanikega läbirääkimisi ei tule ja siis ongi asjad juba selgemad.

Mis saab viljakast maast?

Raplamaal asuva talu perenaine, kelle maa piirneb Rail Balticu trassiga kilomeetri ulatuses ja selle ka pooleks lõikab, ütles, et asjad pole siiski nii lihtsad. “Paljude asjadega pole me algusest kaugemale saanud, vastuseid me küsimustele saanud pole, see on olnud pingeline ja närvesööv aeg,” rääkis ta.

“Oleme põllumajandusettevõtte ja maa on meie tootmisvahend. See pole nii lihtne, et keegi kuskil arvutab välja, mitu ruutmeetrit on vaja raudteele ja pakub hinna ja arvab, et enamikega saadakse kokkuleppele. Maaomanikega oleks võinud juba varem arutada, kindlasti on meil pakkuda paremaid lahendusi, kui need on praegu. 35 protsenti meie talumaadest jääb teisele poole raudteed, me oleme seda maad parendanud, sinna investeerinud kümme aastat ja saanud kahel viimasel aastal kümnetonniseid nisusaake. Missuguse põllumaa te pakute meile vastu, kui riigil on siinkandis ainult väheviljakad maad?”

Krinali sõnul lähenetakse igale juhtumile erinevalt ning tõestatud kahjud hüvitatakse, iseasi, kuidas neid suudetakse tõendada ja kas hindaja saab neid arvestada.

“Me ei taha muud, kui õiglast hinda, nii lihtne see ongi,” vastas talunik. “Kui te täna ütlete, et te ei tea täpselt hinda, kuidas siis üldse kalkulatsioonid on tehtud selle kuulsa AECOMi poolt? Meie juba täna arvutame oma hinda, palun hakake teie ka oma raha lugema!”


Rapla maakonnas on veel neli avalikku arutelu:

  • Raikküla vald — 20.09.2016 kell 18:00 (asukoht — Raikküla Valla Vabaajakeskus, Lipa küla).
  • Järvakandi vald — 21.09.2016 kell 18:00 (asukoht — Järvakandi Kultuurihall; Mai 1, Järvakandi).
  • Kohila vald, Juuru vald — 22.09.2016 kell l8:00 (asukoht — Kohila Gümnaasium, Kooli 1, Kohila).
  • Kehtna vald — 23.09.2016 kell 18:00 (asukoht — Kehtna Kunstide Kool, Lasteaia 5, Kehtna).

Loe lisaks värskes Maalehes ilmunud lugusid!

Loe lisaks Liitu uudiskirjaga
Jäta kommentaar
või kommenteeri anonüümselt
Postitades kommentaari nõustud reeglitega
Loe kommentaare Loe kommentaare