Raiujatele Taavi, lauljatele Uku
Mis linnas pääseb pea iga koduukse eest metsarajale, saab noppida mustikaid või metsmaasikaid? Õige vastus: tänavune metsapealinn Elva.
Metsapealinnale kohaselt on tänavune aasta pikitud ohtrate üritustega, alates ühisest linnulaulu kuulamisest ja lõpetades talgute korras linna äärde tuhatkonna noore männi istutamisega.
Lisaks toimuvad iga suvekuu esimesel kuupäeval metsakontserdid linna parkmetsades, kus saab kuulata ka nimekaid looduseinimesi.
Tänavu kaardistati Elva tuntud puud, alates linna vapipuust Arbi männist.
Riburada said lindid ümber ja tahvli juurde ka tuntud inimeste istutatud puud, näiteks Elvast pärit olümpiavõitja Erika Salumäe istutatu, ka Peeter I ja Karl XII oma. Selles rivis on kõige noorem mõni nädal tagasi president Toomas Hendrik Ilvese mulda pandu.
Lisaks ohtratele elusatele puudele on linnas ka palju skulptuure, kuna igal kevadel toimuvad Elvas puuskulptuuride päevad.
Esimesel aastal valmistasid meistrid rahva silme all eesti muinasjuttudest tuntud tegelasi. Neid näeb raudteejaama juurest algaval ja Tartumaa tervisespordikeskuses lõppeval kolmekilomeetrisel väerajal, kus väega paigad on nüüd skulptuuridega tähistatud.
“Maaülikooli õppejõud Reet Priimägi suvitab Elvas ja käib koos mõttekaaslastega looduses energeetilisi kohti otsimas,” räägib Leelo Suidt raja tekkeloost.
Seenest sai jäätist osta
Kahjuks meelitavad skulptuurid ligi ka kurjade mõtetega inimesi – üks kuju on varastatud ja teine visati läinud talvel järve.
Puukujusid on veel Tartu maratoni finišipaigas ja Tartumaa tervisespordikeskuse ümber. Tänavu valminud skulptuuridest tehti aga lastele lustimiseks seeneriik, mis asub haigla lähedal metsas aastakümneid seisnud suure kärbseseene juures.
Nõukogude ajal müüdi kärbseseenekujulisest kioskist jäätist, ja ka tänavu, seeneriigi avamise päeval, pakuti sealt üle hulga aja maiasmokkadele jahutavat maiust.
Tänu metsapealinnaks olemisele sai Elva sel aastal juurde veel ühe omapärase kunstiteose. „Tahtsime sellist, mis oleks ainulaadne nii kuju kui ka valmistamistehnika poolest,” räägib Suidt.
Appi tuli Anne Rudanovski Tartu Kõrgemast Kunstikoolist, ta valmistas koos oma õpilastega vineerplaatidest mitmemeetrise käbikuju. Selle püstipanemisel sai käe valgeks sadakond inimest.
Laupäeval toimus käbikujust mõnekümne meetri kaugusel kultuurikeskuse Sinilind parklas metsaseltsi korraldatud raievõistlus.
Eesti raiemeistri tiitli võitis Taavi Ehrpais, teisele kohale tõusis laasimisega Vesa Kurki Soomest ja kolmandaks Martin Muttik.
Ehrpaisil on juba varasemast mitu Eesti meistri tiitlit, lisaks ka võistkondlik maailmameistri tiitel. “Võit tuli siiski suure üllatusena, kuna konkurents oli tihe,” tunnistas mees.
Tõsi, eespool on tavaliselt need, kes on sama tööd ka metsas teinud, ometi peab võistlusteks eraldi treenima. “Harjutame treitud puul, kus kindlate vahede tagant oksad sisse löödud,” nendib Ehrpais. „Loodusliku puuga ei saa kõigile võrdseid tingimusi tagada.”
Võistlusel laasis Ehrpais mitmemeetrise palgi vähem kui paarikümne sekundiga.
Kokku haarasid sae pihku 32 võistlejat, Eesti parimatele pakkusid konkurentsi saemehed Soomest, Lätist ja Leedust. Osalesid ka 10 juuniorvõistlejat Luua Metsanduskoolist ja kaks Pärnumaa Kutsehariduskeskuse Voltveti koolituskeskusest.
Langetamine toimus metsas, täpsussaagimine, ketivahetus, kombineeritud järkamine ja laasimine Elva kesklinnas.
Varasem kogemus näitas, et võitja selgub alles pärast viimast ülipõnevat ala – laasimist. Eksimine laasimisel võib tähendada paljude punktide kaotust, hea sooritus aga tuua hulgaliselt lisapunkte. Nii oli ka sel korral.
Eesti Metsaseltsi korraldatud jõuproov oli üks eelvõistlusi 2014. aasta MMile.
Igal alal oma fännid
Lisaks raievõistlustele korraldas Lodjakoda Elvas puuteotriatloni, kus tuli kahemehesaega palke saagida, kirvega halgudeks lõhkuda ja riita laduda.
Võitis võistkond, kelle riit oli kümneminutise tegutsemise järel raskem. Kuna leidus nii kuiva kui metsamärga puitu, oli eelis võistkondadel, kes valisid märjema. Ka on kask raskem kui lepp.
Pealtvaatajad said osaleda saeketi vahetamise võistlustes ja käsisaega 200grammise puuketta saagimises.
Õhtul toimus sealsamas lähedal, president Ilvese puu juures, saate “Lauluga maale” salvestus.
Sel korral oli külalisesinejaks Uku Suviste, kelle võtsid esinemise eel tihedasse haardesse keskealised naisfännid, küsides oma laulikutesse “Kättemaksukontori” tunnuslaulu esitaja autogrammi.
Teismelised fännitarid pääsesid löögile alles pärast emasid ja vanaemasid.
Maaleht ja ETV kutsuvad rahvapeole
- Sel suvel on “Lauluga maale” telesaate salvestus seitsmes Eestimaa paigas. Saatejuhid on lauljanna Gerli Padar ja Maalehe ajakirjanik Jüri Aarma.
- 29. juunil Elvas peetud pidu saab ETVs näha 6. juulil.
- Järgmised salvestused on 13. juulil Paide vallimäel, 14. juulil Narva-Jõesuu linnakail, 27. juulil Vormsi saarel ja 4. augustil Võrumaal Kuperjanovi jalaväepataljonis.
- Pildivalikut ja videoid salvestustest saab vaadata www.maaleht.ee
- Igal salvestusel läheb loosi palju toredaid kingitusi. 4. augustil loositakse Kuperjanovi jalaväepataljonis välja Maalehe aastatellimus ja City Motorsilt uue Dacia Dustleri kasutusõigus aasta lõpuni.
