Ralf Allikvee soovitab kiirabi taas riigistada

Samal ajal kui maakonnahaiglad kardavad, et kiirabireform neid nõrgestab või välja suretab, pakub Ida-Tallinna Keskhaigla juht Ralf Allikvee välja kiirabi riigistamise mõtte.

Pärast seda, kui Maaleht kirjutas, mismoodi väike seltskond üritab üllaste loosungite varjus kiirabituru enda kätte rabada, puhkes pahameeletorm üle Eesti.

“Hiidlastega pole sel teemal üldse suheldud,” tunnistab Hiiumaa haigla peaarst ja ühe kiirabibrigaadi pidaja Gennadi Aavik. “Ootamatu oli see maavanemale, nii olulise tähtsusega muudatus oli teadmata ka maakonna kriisikomitee liikmetele.”

Meretaguse haigla juht tunnistab, et kiirabist ilma jäämine tähendab neile surmahoopi. “Kiirabisüsteemist lahkumisega ei ole haigla 2014. aastal jätkusuutlik.”

Mitte efekt, vaid defekt

Hiiumaa on pandud koos Raplamaaga ning osa Läänemaa ja Harjumaaga ühte patta ehk teeninduspiirkonda. Hiidlasi vihastab eriti see, et Tallinna ametnike arvates on saar üksnes Saaremaa, Hiiumaa seevastu pole.

Kuigi ka Hiiumaa võib oma ühe brigaadiga konkursil osaleda, on see naerukoht. Võib mürki võtta, et piirkonna saab endale mõni mandri firma.

Hiiumaa haiga juhi sõnul ei tea riik, mida teeb tema üks käsi ja mida teine. Haiglaid haldab sotsiaalministeeriumi tervishoiu osakond, kiirabi ja perearste juhib terviseamet. “Üks saeb puud, mida teine on kastnud,” võtab meretaguse haigla juht kokku.

Kurjad pole aga vaid hiidlased. Kired möllavad ka Valga- ja Võrumaal.

“Ausalt öeldes ei saa ma aru, miks seda reformi sellisel kujul ellu viiakse,” tunnistab Valga haigla juht Marek Seer.

“Ei ole veenvaid argumente, miks peaks kiirabi reformima,” ütleb Võru maavanem Andres Kõiv. “Esiteks ei lähe teenus odavamaks, teiseks ei tõuse tase – pigem läheb halvemaks. Efekti asemel tekib defekt.”

Sel nädalal arutas maavanem asja Võrumaa omavalitsusliidu esimehe Tiit Tõntsuga. Leiti, et see nõrgendab Lõuna-Eesti haiglat. Ning kuna haigla on omavalitsuste omandis, muretsevad need oma vara saatuse pärast.

Võru maavanema sõnul on asja käik absurdne. “Mina sain infot meedia vahendusel,” tunnistab maavanem, kes seaduse järgi on maakonna kriisireguleerimise toimkonna juht ja peaks seetõttu olema kursis ka asjasse puutuvaga.

“Riigi julgeoleku seisukohast on ääretult oluline, et Kagu-Eesti tervisepilt ei lahustuks,” hindab maavanem.

Ta väidab ka, et kaitseministeerium on oma arengukavas arvestanud Võru üldhaiglaga, sotsiaalministeerium tegutseb selle vastu. “Nüüd selgub, et sotsiaalministeeriumi haldusalas riigi julgeolekuga ei arvestata,” leiab Kõiv.

Võru maavanem tunnistab, et neil pole jaksu kiirabikonkursil kandideerida terve Lõuna-Eesti teenindamisele. Valga on seevastu väge täis, kuigi mõistab võitluse mõttetust.

“Ilma lahinguta ma püssi põõsasse ei viska,” ütleb Marek Seer. “See tundub küll ebareaalne, aga ma kandideerin.”

See tähendab, et Taavet ehk ühe brigaadiga Valga haigla asub Koljatiga (17 brigaadiga Tartu kiirabi) terve Lõuna-Eesti pärast rammu katsuma.

Loomulik oleks, kui kohalikud haiglad – näiteks Võru, Valga ja Tõrva – seljad kokku paneks ja ühise pakkumise teeks. Paraku on konkursi tingimustes nõudmine, et väikesed koos pakkuda ei tohi.

Kiirabi tuleks riigistada

Kriitiline on ka Eesti ühe suurima, Ida-Tallinna Keskhaigla juht Ralf Allikvee.

“Pean õigeks, et Eesti kiirabiturg vajab korrastamist. Kuid kas sellisel moel, on juba iseküsimus,” lausub ta sarnaselt paljude maakonnahaiglate juhtidega.

Allikvee sõnul tuleks kiirabi taas riigistada. “Arvestades seda, et kiirabil on äärmiselt suur roll ka siseriikliku julgeoleku aspektist, oleks mõistlik riikliku kiirabi omamine sarnaselt päästeameti või politseiga.”

Suurhaigla juht tunnistab, et oma kiirabi on haiglale vaja selleks, et patsientide voog “õigesse” haiglasse suunata.

“Seega ei pea ma ka õigeks seda, et kiirabid oleks seotud konkreetsete tervishoiuasutustega,” leiab ta.

Sama, aga pisut teise nurga alt vaadates, nendib ka Hiiumaa haigla juht Gennadi Aavik. “Oluline on saada oma mõju alla teatud piirkonna elanikud. Neid saab suunata ravile kiirabi “emaasutusse”. Ja siin on tegu suurte rahadega.”

Ida-Tallinna Keskhaigla juht ei oska veel öelda, kas nad konkursil osalevad või mitte. “Tõenäoliselt langetab haigla otsuse vahetult enne konkurssi,” on Allikvee napisõnaline.

Pealinna suurhaigla on kiirabibrigaadide arvu poolest muide sama pulga peal mis Valga, Jõgeva ja Tõrva haiglad.

Reform aga juba käib. Lõuna-Eestit ja Jõgevamaad oma piirkonda neelata üritav Tartu kiirabi avaldas sel nädalal kohalikes lehtedes kuulutuse, et otsib tulevastesse brigaadidesse töötajaid – õdesid ja sohvreid. Rooli võib hakata keerama ka B-kategooria loaga.

Samas on kiirabireformi asunud uurima konkurentsiamet.