Polnud ka midagi imestada, sest oma jõukuse oli ta kokku ajanud kahtlase salasoolaäriga. Nimelt blokeerisid Inglise ja Prantsuse sõjalaevad 1855.–1856. aastal selleks, et Vene Impeeriumi nõrgestada, Läänemerd. See tõi Riias ja Pärnus kaasa soolapuuduse ning Häädemeeste julged kaptenid said hea, kuigi riskantse teenimisvõimaluse.

Ent vana merekaru polnud harjunud jõude istuma, vaid otsustas viljakasvatajaks hakata. Kui oli vili, oli vaja ka veskit. Tuult ju mere ääres jätkub! Nii kutsus Grant Pööravere mõisast noore veskimeistri Jakob Marksoni tuulikut ehitama.

Ühel päeval ilmus veski ehitusele ilus noor neiu. Praeguseks ei tea enam keegi, kas see oli armastus esimeses pilgust või mitte, ent Jakob enam rahulikult magada ei saanud. Seda enam et tema südame röövinud neiu osutus Granti enda noorimaks tütreks.

Et ennast rikka papa silmis tõestada, hakkas veskimeister laeva ehitama. Valmis suur purjekas, mille nimeks sai Markus.

1874. aastal Jakob ja Dora Grant abiellusid. Marksonist sai Granti laevaehitustööde korraldaja. Tema juhatuse all ehitati kuni Esimese maailmasõjani 15 kolme- ja neljamastilist laeva.

Vaid kaheksa nädalavahetust

Laevu ei ehitata Häädemeeste rannal enam ammu. Ent aastaid oli siin tehas, mis ka ehitusega seotud – tegi savigraanulitest soojapidavaid fiboplokke.

“Seal oli palju meie inimesi tööl, aga tehas on juba kolm aastat suletud. Suuri tööandjaid praegu vallas ei ole,” möönab vallavanem Urmas Aava. “Aga viis-kuus inimest peaks lähiajal sama tööd uues Häädemeeste vee villimise tehases.”

Vallarahvale annavad tööd metsafirmad. Suurim põllumajandusettevõte on Massiaru PM robotlaudaga, piimatoodangu poolest üks Eesti esimesi. Üks perefirma kasvatab Kablis teravilja ning rannaniitudel peetakse lihaveiseid.

Elu Häädemeestel läheb käima suvel. Siis saavad tööd nii teenindajad, toitlustajad, majutajad kui ka kultuuritöötajad.

Vallas on 2800 elanikku, ent suvel kindlasti vähemalt 500 võrra rohkem. Juba suvilaid on paarisaja ringis. “Ilusate rannailmadega puhkab siin paar tuhat inimest,” ütleb vallavanem. “Kahjuks on suve ainult kaheksa nädalavahetust.”

Samal ajal kui valla sissetulekud tootmisest vähenevad, on järjest suurenenud projektirahad.

Kuna Põhja-Liivimaal on palju kaitsealasid – looduskaitsealad, Ramsari märgalad, Natura 2000 linnu- ja loodushoiualad, biosfäärikaitseala, vääriselupaigad ja alad liikide kaitseks –, alustati rohkem kui kümne aasta eest koos Lätiga kaitsealade ühisprojekti. Eesmärk oli looduskaitsealane koostöö, aga ka infrastruktuuri väljaehitamine.

2008.–2010. aastani osales Häädemeeste vald Eesti–Läti koostööprojektis “Sinilipu poole Läänemere randadel”, mille põhieesmärk oli atraktiivsete avalike randade väljakujundamine Liivi lahe ääres. Selle projekti käigus ehitati välja Kabli ranna esinduslik loodus- ja puhkeala.

PRIA rahaga tekkis Kabli randa rannasõidupurjekas ehk jaala, tähistamaks 150 aasta möödumist esimese puidust kaugsõidupurjelaeva Markus vettelaskmisest.

“Liivimaa nime ei ole tänapäeval enam ühelgi kaardil. Ometi on selle Liivi lahe rannikul asunud muistse maa põhjaosa pikka aega olnud kolme rahvuse – eestlaste, liivlaste ja lätlaste – kokkupuutealaks.” Nii algab ühe projekti kaaskiri.

Erus näitlejanna projektid

Häädemeeste valla kultuurikorraldaja Aire Koop, keda eestimaalased teavad paremini Endla teatri näitleja Aire Juhansonina, kinnitab, et näiteks Häädemeestelt mitte kaugel Metsakülas elanud vanasti ka päriselt liivlased.

Kaduva rahvakillu liivlaste verd võib voolata kõigi selle kandi inimeste soontes.

Aire sattus Häädemeestele 17 aasta eest, kui abiellus kohaliku kooli keeleõpetajaga. Sündisid lapsed ja lõpuks oli ta teatrist nii kaua eemal seisnud, et tagasiminek olnuks raske.

Tema hakkas tegema Põhja-Liivimaa festivale, mis annab põhjust koos pidutseda mereäärsete paikade lauljatel-tantsijatel nii Eesti- kui Lätimaalt. Tänavu viis ta kokku festivali ja saate “Lauluga maale” salvestuse.

Festival algas Eesti ja Läti lauljate-tantsijate värvikireva rongkäiguga aleviku mereäärsele peoplatsile. Pärast Häädemeeste muusikakooli lõpetanud noormeeste ägedat trummisõud läks lahti Liivi tantsude võistlus.

Tantsu “Üks tünn keldris” meloodia oli vist lõpuks kõigil peas, sest seda tantsis vähemalt seitse tantsurühma.

Võitjaks tuli Saaremaa segarühm Varbarõõm, kes oma huvitavate sinihalli triipu seelikutega juba rongkäigus tähelepanu
pälvis.

LEADERi rahaga korda tehtud seltsimajas peeti samal ajal meralaulude konkurss, žürii esimeheks Reet Linna.

Linna kiitis kõige enam Toomas Volli õpilast Mirell Jakobsoni, kes tunnistati parimaks solistiks. Publiku südame aga võitis meesansambel Sõstar – kuus punastes pluusides Saaremaa poissi, kes olid igale palale ka laheda liikumise või lavastuse juurde teinud.

Kõik see, lisaks üks esimesi selle suvehooaja ilusaid ilmu, küttis platsitäie rahvast “Lauluga maale” saate salvestuse ajaks nii hästi üles, et kaasalaulmisega polnud mingit muret.

Laulikud läksid kui soojad saiad ja Gerli Padari eestvedamisel moodustus Häädemeeste valla rahvast tubli laulukoor.

Hästi lauldi nii tuntud laule Padari eestlaulmisel kui ka koolipõlve Pärnus veetnud, noore artisti Rosanna Lintsi keerukamat repertuaari.

Pidu käis vähemalt päikeseloojanguni. Maalehe õnneloosid ja roosad “Lauluga maale” õhupallid said peaaegu otsa ning ka Maalehe nänni ja müügiks kaasa toodud raamatute kastid olid õhtul täitsa jõukohased tõsta. Isegi naisterahvastele.



"LAULUGA MAALE"

Maaleht ja ETV kutsuvad rahvapeole

- Sel suvel toimub “Lauluga maale” telesaate salvestus kümnes kaunis Eestimaa paigas. Saatejuhid on lauljatar Gerli Padar ja Maalehe ajakirjanik Jüri Aarma.

- 9. juunil Häädemeestel Põhja-Liivimaa festivalil lindistatud saadet saab ETVs vaadata jaanilaupäeval.

- Järgmine saade on eetris nädal hiljem ja see salvestati
Harjumaal Metsanurme külas koos Jassi Zahharoviga.

- Järgmine salvestus on Mulgimaal Holstre-Pollis 30. juunil, külas on Getter Jaani.