Selleks hetkeks oli reformierakondlastel, kelle käes üle poole volikogu kohtadest, uus kandidaat olemas – peaminister Andrus Ansipi nõunikuna töötav PR-mees Henri Arras.

Raplas tundmatut noort reformierakondlast tutvustav kirjutis kohalikus lehes pälvis kümneid ja kümneid internetikommentaare, kus kutsuti ka üles pikettima.

Ainus, kes avalikult avaldusega üles astus, oli Rapla noortevolikogu, mullu kevadel vallavolikogu juurde loodud nõuandev 14-liikmeline esindus, kus ka neli noort erakondlast.

Taunivad tagatoapoliitikat

“Rapla valla noortevolikogu taunib kahetsusväärset olukorda, kus kohalikud võimuliidrid jagavad vallavanema ametikohta parteilise kasulikkuse alusel,” kirjutasid noored oma avalduses.

Erakondlasi manitseti mõtlema kodukohale. Tuletati meelde, et valla areng on erakondlikest huvidest tähtsam.

“Omavalitsuse juhtimine on piisavalt avalik asi. Salatseda ja hoida infot ainult oma erakonna liikmetele ei ole õige,” kommenteeris noortevolikogu esimees Triin Roos.”

Avaldus ei olnud Henri Arrase vastu. Noored olid pigem selle vastu, et väga väike seltskond teeb partei tagatoas otsuseid.

Noored näevad asja nii, et Raplamaalt Käru vallast pärit riigikogulane Kalle Palling lihtsalt pakub oma sõbrale Arrasele Rapla vallavanema kohta.

Palling selgitas seda nõnda: erinevalt paljudest teistest erakondadest ongi Reformierakond üks suur sõpruskond. Vallavanema kandidaate otsis ta aga seetõttu, et erakonna Raplamaa organisatsiooni juhatus, mille liige ta ka ise tänaseni on, oli teda selleks volitanud.

Noored vaid selle teabega aga ei lepi. Ei nendel ega avalikkusel pole tänaseni teavet, mis põhjusel senine vallavanem lahkuma pidi.

“2009. aasta valimistel oli Alar Mutli häälte arvuga oma erakonna nimekirjas teisel kohal ehk vallas teda toetatakse,” arutlesid noored. “Kui inimene teeb suuri apse, kutsutakse ta tagasi. Aga Mutlile otsustas volikogu ju veel ka tulemuspalgana lisaraha maksta. Kas need on ikkagi erakondlikud mängud?”

Rapla valla volikogu on selles mõttes kummaline, et opositsioonis on vaid kaks sotsiaaldemokraati. 25 volikogukohast 23 kuuluvad koalitsioonile, kus Reformierakonnal 13 ning nii IRLil kui Keskerakonnal 5 kohta.

Kõik otsivad vallavanemat

Koalitsioonileping näeb ette, et vallavanema kandidaadi esitaja on Reformierakond. Nõnda esitati ka Henri Arrase kandidatuur, mis koalitsiooninõukogus läbi kukkus.

Asi polnud aga päris nii, et kohe pealinna poole pöörduti. “Arraseni jõudsin ma kahjuks alles kuus nädalat pärast otsingute algust,” rääkis Palling. “Pea kümne kandidaadi seast, kes kõik Rapla inimesed, ei olnud keegi valmis vallavanema vastutust kandma.”

Nüüd ollakse seisukohal, et kõigil koalitsioonipartneritel on õigus vallavanema kandidaati otsida. “Augusti alguses loodame sellega jõuda volikogu ette,” sõnas volikogu esimees Erlend Tammenurm.

Tähendab praegune seis, et Rapla vald on võimukriisis? “Kui kriis, siis see on kriis ühe erakonna sees,” arvas IRLi kuuluv Tammenurm, viidates reformikatele. “Omades volikogus üle 50% häältest, pole suudetud endi seast vallavanema kandidaati leida. Kui oldaks ühtsed, ei peaks me praegu vallavanemat otsima.”

Volikogu reformierakondlaste eestseisja, eksminister Harri Õunapuu tõdes, et tehtud on suhtlemisvigu. “Aga see, et Arrase kandidatuuriga tekkis koalitsioonis selline seis... Kõigil on õigus oma seisukohale ja see ongi demokraatia,” leidis Õunapuu, kelle sõnul nüüd püütakse otsida vallavanemat, kes sobiks koalitsioonile ja ka kogukonnale.

Seda, miks senine vallavanem enam ei sobinud, Õunapuu sõnul avalikkus teada ei saagi. “Halvad asjad aetakse oma peres korda ja neid avalikkuse ette ei tooda. Piisab, kui kolm-neli inimest koalitsioonis on leidnud, et see käik oli vajalik,” ütles Õunapuu.

Eksvallavanem Mutli on aga öelnud, et tal on raske olnud aru saada “eksimustest või tegematajätmistest, mis tingivad esimese karistusena kohe kõige radikaalsema, vallavanema vabastamise”.

Noored soovitavad

Noortevolikogu on selle poolt, et uus vallavanem valitaks volikogu liikmete seast, kuna just need inimesed on saanud eelmistel valimistel vallakodanike toetuse. Teine variant oleks korraldada avalik konkurss. “Ainult parteipoliitikast lähtumine kohalikus omavalitsuses ei toimi. Peab lähtuma valla, mitte erakonna heaolust,” ütles noortekogu liige Elis Tootsman.

Küsimusele, kas noored ise kujutaksid end ette vallavanemana, vastasid nad, et ehk kunagi. “Aga siis ikka oma koduvallas Raplas, mitte näiteks Aegviidus,” muigas Tootsman.