Tegelikult on valitsuse kehtestatud juurdehindlused olnud madalamad: hulgimüügi juurdehindlus on kümne aasta jooksul langenud 6,7 protsendilt 5,1 protsendile ning jaemüügi juurdehindlus 19,2 protsendilt 15,8 protsendile.

“Ei saa olla nii, et riik paneb eraettevõtjatele järgemööda sotsiaalseid kohustusi juurde, aga hindadel on lagi peal,” nentis Terve Pere Apteek OÜ juhataja Kadri Tammepuu. Riigikohus langetab otsuse aprillis või mais.

Aktsiaseltsi Redgate Capital ülevaates, mis valmis Eesti Ravimihulgimüüjate Liidu tellimusel, öeldakse, et Eesti ravimite hulgimüügiturult on seaduses lubatud 7–10% juurdehindlusega võimalik praegu teenida kokku 15–21 miljonit eurot.

Kuna aga tegelik juurdehindlus on olnud madalam (2012. aastal näiteks keskmiselt 5,1%), siis on ravimite hulgituru brutokasum vaid 11 miljonit eurot aastas. Brutokasum tähendab, et sellest lähevad maha veel ettevõtete tegevus-, finants- ja kapitalikulud.

Suurimad hulgimüüjad Tamro Eesti, Magnum, Apteekide Koostöö Hulgimüük, Roche Eesti, Baltmed ja Oriola teenisid 2013. aastal kokku vaid 6,6 miljonit eurot ärikasumit. Seegi pärines osaliselt mitte ravimite, vaid tervisekaupade müügist ja tegevusest välisturgudel.
76% ravimite hulgiturust kuulub kolmele suurele hulgifirmale: Magnum, Tamro ja Apteekide Koostöö Hulgimüük. Kuna ülejäänute turuosa on rahaliselt väga väike, on turult lahkunud mitmed väiksemad hulgifirmad.

Ravimimüüjad toonitavad, et Eesti ravimid on Euroopas ühed odavamad (79% Euroopa Liidu keskmisest) ning ka reaalne 5,1protsendine juurdehindlus on meil üks väiksemaid (Hollandis näiteks 11,7%, Iirimaal 10,8%). Tõsi, Soomes ja Rootsis on ravimite juurdehindlus veelgi väiksem kui Eestis.