Reaalpalga kasv on tagasihoidlik

Rahandusministeeriumi 2017. aasta kevadise majandusprognoosi kohaselt on reaalpalga kasvuprognoos tagasihoidlik.

Kui 2016. aastal oli keskmine brutopalk 1144 eurot, siis tänavu on keskmine brutopalk juba 1211 eurot. Eelmisel aastal oli palgakasv 7,4%, tänavu on palgakasv 5,9%.

Samas reaalpalga kasvuprognoos on tunduvalt tagasihoidlikum: kui 2016. aastal kasvas reaalpalk 7,2%, siis tänavu prognoositakse ainult 2,5% reaalpalga kasvu.

Endine rahandusminister, riigikogu liige Maris Lauri on oma blogis käsitlenud palkade-hindade teemat järgmiselt.

"Asi, mida tasuks prognoosi juures tähele panna, on see, et reaalpalga kasvu prognoosi on alandatud. Ehk: nominaalselt võiks ju palk suureneda, kuid reaalselt jääb kasv väiksemaks kiireneva hinnatõusu tõttu.

Hinnatõusus on väga tugev maksutõusude komponent (ma ütleksin, et suurem kui prognoositakse), kuid veelgi tugevam on teisene mõju. Ehk siis ühtede hindade tõus toob kaasa teiste ja kolmandate hindade tõusu jne. Lisaks võib avaliku sektori lisanduv nõudlus hinnatõusule veel oma osa lisada,“ selgitab Maris Lauri.

Ka juhib Maris Lauri tähelepanu sellele, et praegune valitsus plaanib puudujääki riigieelarves, väga suuri maksutõuse ja reservide vähendamist.

Veel jõustamata maksutõusud on automaksud, suhkrumaks, panditulumaks, pakendimaks, pangamaks, aktsiisid, mille tuluks hinnatakse 214 miljonit eurot.

"Isegi peale kuue uue maksu kehtestamist planeerib valitsus järgmiseks aastaks riigieelarves 400 miljoni euro suurust puudujääki, mis kaetakse maksutõusude ja varasematel aastatel kogutud reservidega. Riigieelarve miinus on seega suurem kui majanduskriisi ajal 2008. ja 2009. aastal,“ lausus endine rahandusminister.