NB! Kommentaarid on avaldatud lugejate poolt. Kommentaare ei toimetata. Nende sisu ei pruugi ühtida toimetuse seisukohtadega. Kui märkad sobimatut postitust, teavita sellest moderaatoreid vajutades linki "Sobimatu"!
Järjesta: Vanemad Uuemad Parimad
19.07.2018 08:25
Minge uurige, kuidas Lahemaa rahvas end tunneb!? Nagu kodustatud aborigeenid.
19.07.2018 09:50
Muinuskaitse ametnikud võiksid teada et kui nad kedagi liigselt ahistama hakkavad mingi objekti kasutusõiguse piiramisega, siis see keegi jõuab kanistri bensiini ja topsi tikke ikka osta.
19.07.2018 09:53
Tähtis on oma kaitse alla võtta, käpp peale panna ja siis las mädaneb. Sellise korralageduse peab lõpetama. Kui ei suuda majandada ja korras hoida, hoidku käpad eemal.
19.07.2018 10:41
1. Muinsuskaitse alal on sageli inspektoriteks vastava hariduseta tegelased, olukord selles osas muutub, sest viimasel ajal toimub seal personali überstruktueerimine.
2. Muinsuskaitse on oma konseptsioonis võrreldes ülejäänud Euroopaga umbes 30 aastat maas, nende nõue on - aeg seisma! Kuid aeg seisma! on rakendatav vaid rahvusvaheliste muinsuste või nn. rahvuslike aarete kaitsmise puhul ja vähemtähtsate puhul muutub selline konseptsioon hoopis desktrukteerivaks, kaitsmise asemel ei teki mingit kasu, sest tänapäeva majandustegevus nõuab oma osa: kui muinsusobjektile veidi uuendusi teha ei saa, lastakse pigem kiiremini edasi laguneda. Ka vanasti ehitati objekte ümber, miks siis nüüd ei saa seda teha. Näiteks Saksamaal ja Austrias eksisteerivad vana ja vana moderniseerimine kõrvuti, piiranguid nõutakse nii palju kui vaja ja nii vähe kui võimalik ning suur osa muinsusobjektidest on seal hooldatud võrreldes Eestiga. Mida rohkem muinsuskaitse bürokraatiat seda rohkem objektide lagunemist, eestlastest muinsusobjektide omanike maksevõimet ei arvesta nad üldse.
19.07.2018 12:00
Siin on nüüd asjad sedamoodi, et muinsuskaitse peaks omale kõigepealt selgeks mõtlema mõned põhipostulaadid. Absoluutsed piirangud ei ole tegelikult kaitse, see on kaitstava väärtuse kiirendatud korras hävitamine.
* OK, tahame kaitsta omaaegset külaelu miljööd, nagu ta mingil ajajärgul oli. Et talumees haris oma maad hobusega, ladus oma krundi ümber käsitsi kiviaia, ehitas loomadele roigastest tarandikud. Aga kui küüniuks vajus ripakile, siis parandas selle ära, mitte ei jätnud ripakile. Kohalik sepp tagus uued hinged, saekaatrist saadi paar lauajuppi jne. Hein niideti vikatiga, ilmselgelt traktor sellesse komplekti ei kuulu, lehmad lüpsti käsitsi. Lastekari silkas õuel ringi ja karjatas lambaid, neil ei olnud aga nutifoone nina ees ja keegi ei vingunud lapstööjõu kasutamise üle. Ometigi elu käis täiega. See EI OLNUD mingil juhul väljasurnud kopitusehaisuline muuseum.
* Nii, kui me nüüd tahame sedasama miljööd kaitsta ja säilitada pilti, nagu ta tol ajal võis olla, siis AINULT piirangute kehtestamine selle toimimist ei taga. Vastupidi, see peletab ja suretab tolle küla lõplikult välja. Ja mis meile siis jääb, ainult võssakasvanud varemed, kus heal juhul vaid vares kraaksatab. See pole ju see. Kas muinsuskaitse seda soovibki?
* On vist isegi purjus siilile selge, et tänapäeva suurtootmise maailmas sellise põlve otsas nikerdamisega ei ela ära, hobusega maaharimine ei suuda konkureerida võimsa traktoriga. Aga paneme sinna traktori, on jälle miljöö hoobilt rikutud.
* Siin on nüüd see koht, kus tuleb sügavalt järele mõelda, kui suures ulatuses me omaaegset säilitada soovime. Ja et see tõepoolest toimiks tuleb leida lisaks ettekirjutustele ka VAHENDID selle tagamiseks.
* Tõenäoliselt tuleks otstarbekam leida kompromiss tänapäeva ja mineviku vahel. Nii on see ju ajaloo vältelgi alati olnud, arengule ei saa pidurit täielikult peale tõmmata, see EI OLEKS TÕENE pilt. Kui vaar-vaarisa ehitas talu üksi kirvega ja tapp-ühendustega, siis pojapojapoeg kasutas juba laudu ja naelu, hilisem põlvkond pani ehk akendele seapõie asemel klaasidki ette. Kusagil ei ole AINULT üht kitsast perioodi konserveerituna. Nii on see muuseumis, aga me tahame et omaaegne küla elaks ka tänapäeval normaalselt edasi.
Seega ma isiklikult ei näe katastroofi, kui põllul askeldab pisike trakats, kui puid langetatakse mootorsaega ja kui peremehel on mobiiltelefon taskust välja paistmas. Aga põllud oleks ikkagi omaaegse konfiguratsiooniga, seina ei löödaks gyprokiga üle jms. Väike- ja suurtootmise tõhususe erinevus vajab igal juhul kompenseerimist. Vastasel juhul ei hakka ettekirjutused ja piirangud lihtsalt toimima ja nende väärtus jääb küsitavaks.
Iga ettekirjutus MAKSAB midagi ja keegi (riik?) peab selle kinni maksma. Niisama pole mõtet peldikupaberi väärtusega ettekirjutusi vorpida, kehtestad mingi piirangu, maksa kinni! Mis eeldab vastava ala ametnikelt muidugi asjatundlikust ja vastutusvõimet, sest ta manööverdab riigi ehk maksumaksja tahadega. Ja kõik toimiks.
19.07.2018 12:44
Peate maksma muinsuskaitsele. Piisava nodi eest lüüakse näiteks Tuhala nõiakaev killustikku täis ja kaevandamine võib ametnike nõusolekul alata!
19.07.2018 13:27
Kui kõlvikud ja nende ajaloolised piirid on muinsuskaitse all, siis kuidas on võimalik üldse mingi põllumajandusega tegeleda? Külvad igal aastal täpselt samasse kohta sama vilja nagu eelmisel aastal, kuni põld on nii välja kurnatud, et seal enam üldse midagi ei kasva? Kui külvamise käigus mõni viljatera ikkagi teisele poole ajaloolist kõlvikupiiri kukub ja seal kasvama läheb, siis maksad selle koletu piiririkkumise eest muinsuskaitsele soolaseid trahve?
Jäta kommentaar
Oled sisse logimist nõudvas kommentaariumis, anonüümseks kommenteerimiseks vajuta siia
või kommenteeri anonüümselt
Postitades kommentaari nõustud reeglitega