Rebased trügivad külarahva selga elama
Illassaare talu perenaine Pilvi Tölp on ainuke, kes 13 majapidamisega Vilita külas veel lehmi peab. Kui rebaste rohkus jätkub, võivad kanad tema sõnul samamoodi haruldaseks muutuda.
Tölbilt on rebased tänavu viinud kümme kana. Üheteistkümnes oli nädala eest mineku peal. Perenaise suureks üllatuseks ilmus juba arvelt maha kantud lind õhtul koju tagasi - ainus alles jäänud sabasulg püsti ja rebase hambajäljed taguotsas.
Ent rebaste nahka on läinud veel kaks suurt parti ja noor kukk. Kümme pardipoega noppis endale küll hoopis pistrik.
Ei karda kedagi
Igal hommikul, kui Pilvi Tölp loomi talitama minnes kanavarast talu ja metsa vahele jääval väljal näeb, ässitab ta Bosse (talu noorem koer) rebast peletama. Töö tehtud, on Bossel koju jõudes keel vesti peal, aga ka rebane on varsti jälle platsis. "Ta üldse ei häbene," ütles Tölp.
Kui ühele kanale talvel lehm õnnetult peale astus, otsustas naine ta potti panna ja koertele keeta. Pani poti trepile jahtuma. Kui vaatama läks, pugis parasjagu rebane poti kallal. Teinekord lendas kukk suure kisaga välja poolt üle värava õuele, saba nähtavalt räsitud. Kohe ilmus värava taha ka tagaajaja.
Pilvi Tölp on "oma" rebaseid nii tihti näinud, et eristab rääbakamat ja seda, kelle karv on eriti lokkis. "Nii ilus, et pane või näitusele," iseloomustas ta, lisades, et need metsloomad on muutunud tõeliseks nuhtluseks.
"Varem viis rebane aasta jooksul kolm-neli kana ja sellega võis leppida, aga nüüd toimuv on liig mis liig."
Poegadega pardiema on Illassaarel nööriga pandud kuuri ukse külge nii-öelda ketti - et püsiks maja lähedal ning ei riskiks laiemalt liikudes enda ja poegade eluga.
Marutaud enam arvu ei reguleeri
Kui Pilvi Tölp küla peal käib, räägib igaüks oma nuhtlusest. Lähimal naabril on alles kaks kana, järgmisel murdis rebane hiljuti kana lausa teisel pool võrkaeda haukuva koera nina ees jne.
Üldine suhtumine on, et metsloomade marutaudivastase vaktsineerimise kampaaniaga, mis on kaotamas rebaste-kährikute arvukust looduslikult reguleerivat haigust, on metsas tasakaal segi aetud - inimene ei peaks loodusesse niimoodi sekkuma.
"Marutaudivaktsiini levitamine lennukitelt tuleks kohe lõpetada," arvas Pilvi Tölp.
Ta võrdles, et Elistvere loomapargi ülalpidamiseks vajalikku 1,5 miljonit riik ei leidnud, aga 15 miljonit aastas kahtlase ettevõtmise tarvis on kohe võtta - kasutatagu seda summat millegi targema jaoks.
"Kui kanad on otsas, siis süüakse kassid. Minu arvates on ka siilid kusagile ära kadunud ja halljäneseid on vähe, maaspesitsejatest lindudest rääkimata," rääkis Tölp.
Rebase kasvavat arvukust näitavad ka teated linnarebastest - küll Paides, küll Pärnus. "Ja mõni loll veel ka toidab neid seal linnas," hurjutas naine.