Üleeuroopaline kellade helistamine toimub Euroopa riikides Euroopa kultuuripärandiaasta raames rahvusvahelise rahupäeva puhul.

„Kirikukellade helistamisega kutsutakse kogudust jumalateenistusele ja palvusele, Jumalat ülistama ja paluma. Kellade helistamine rõhutab jumalateenistuse avalikkust ja avatust kõigile inimestele. Samuti helistatakse kirikukelli teatud informatsiooni edastamiseks,“ ütles Eesti Evangeelse Luterliku Kiriku piiskop Tiit Salumäe.

“Kirikukellade helistamise traditsioon määratud ajal pärineb kolmandast sajandist, kui püha piiskop Paulinus Nolast tutvustas kelli seoses kirikuga. Aastal 604 sanktsioneeris paavst Sabinianus kellade kasutamise ja kehtestas korra mille järgi tuli kirikukelli helistada kanoonilistel tundidel ja armulaua sakramendi ajal,” lisas Salumäe.

“Eesti rahvatraditsioonis on kellade helistamisel oluline tähendus, millest kirjutab Gustav Suits luuletuses „Kerkokell.“ „Oh kuule: kerkokellä lüvväs, see lööja om su oma lell! Heng niikui taiva poole püvväs, nii rasselt kaibap, ikep kell.“”

EELK Konsistoorium kehtestas juhised kirikukellade helistamise kohta aastal 1997. Riiklike ja üldkiriklike pühade ja leinapäevade puhul otsustab kellade erakorralise helistamise peapiiskop. Vastavalt EELK Konsistooriumi otsusele 5. juunist 2018 kutsus peapiiskop Urmas Viilma üles EELK kogudusi helistama üleeuroopalisel rahupäeval, 21. septembril 2018 kell 19.00–19.15 kirikutes ja kabelites kellasid.

„Meil on väga hea meel, et Eesti kirikud tulid üleskutsega helistada rahupäeva puhul kellasid nii hoogsalt ja rohkearvuliselt kaasa. Sellega väärtustame oma ajalugu, samas anname eestimaalastele võimaluse olla osa üle-euroopalisest ettevõtmisest,“ ütles Annela Laaneots, Euroopa kultuuripärandiaasta projektijuht Eestis.

„Kutsun kõiki 21. septembri õhtul hetkeks seisatama, mõtlema meie ajaloole, kultuuripärandile. On väga hea meel, et paljud Eesti kirikud on pakkunud selleks ühist üle-eestilist ja isegi ühist üle-euroopalist võimalust.“

Kus kellasid helistatakse?

Harjumaa

Harju-Madise kirik
Keila kirik
Kose kirik

Ida-Virumaa

Jõhvi kirik

Järvamaa

Ambla kirik
Järva-Madise kirik
Järva-Jaani kirik
Järva-Peetri kirik
Paide Püha Risti kirik

Läänemaa

Haapsalu Toomkirik
Haapsalu Jaani kirik
Nõva kirik
Vormsi kirik
Noarootsi kirik

Lääne-Virumaa

Rakvere kirik
Kunda kirik
Käsmu kirik

Põlvamaa

Põlva kirik

Pärnumaa

Pärnu kirik
Eesti Sõjameeste Mälestuskirik Toris

Raplamaa

Juuru Mihkli kirik
Vahastu kirik

Saaremaa

Kuressaare kirik
Püha kirik
Valjala kirik
Kaarma kirik
Muhu kirik
Kihelkonna kirik

Tallinn

Nõmme Rahu kirik
Tallinna Piiskoplik Toomkogudus
Tallinna Toompea Kaarli kirik
Tallinna Peeteli kirik
Tallinna Püha Vaimu kirik

Tartumaa

Tartu Jaani kirik

Viljandimaa

Viljandi Pauluse kirik