Maapäeva aruteluteemade seas on esikohal kogukondade ja omavalitsuste haldusreformi järgne koostöö, ühistegevus kogukonnas ja uusmaakate kohanemine, töökohad ja kogukonnaettevõtlus ning maaelupoliitika kujundamine Eesti Euroopa Liidu eesistumise ajal. Arutelud juhatavad sisse Urmas Vaino ning Märt Treier.

Pühapäeval kinnitavad ja annavad maapäevalised peaminister Ratasele üle manifesti, kus on kirjas olulisemad tegevused ja ettepanekud Eesti külaelu edendamiseks.

Maapäeva peakorraldaja Krista Habakuke sõnul on maapäeva võtmesõnaks koosloomine: „Maaelu ja teda ümbritsev keskkond on viimaste aastate jooksul oluliselt muutumas. Senised harjumuspärased tegevusviisid enam ei kanna, tuleb olla avatud ja leida uusi võimalusi, kuidas suuremate omavalitsuste tekkel külades elu edasi arendada. Haldusreform võib anda selleks häid võimalusi, kui kogukonnad ise seda märgata ja kasutada soovivad.“

Seekordne Maapäeva avarongkäik toimub esmakordselt maakonnakeskuses Viljandis ehk külad tuuakse linnapilti ning kõigil on võimalus tulla sellest osa saama.

Maapäev on ka suur kogukondade info ja maitsete jagamise üritus: reedel tutvuvad maapäevalised Viljandimaa küladega, reedene õhtusöök aga koosneb maakondade kaasatoodud toidukraamist. Laupäeval on teenuste minimess ja kahe aasta pikkuse sündmustesarja „EV100 igas külas“ avasündmus, mille raames istutatakse koos presidendiga Vana-Võitu 20 maapäeva pärnapuud.

Maapäeva ehk külade parlamendi kutsub kord kahe aasta jooksul kokku Eesti Külaliikumine Kodukant. Maapäeva eesmärk on koondada oma liikmed, maakondade külade esindajad, koostööpartnerid ja võimuorganid ühistesse mõttetalgutesse maaelu arendamise teemal.

Maapäevade kandvaks ideeks on anda külaliikumisele selged suunad, püstitada reaalseid ülesandeid, leida lahendusteid, teha ettepanekuid riigikogule, ministeeriumidele ning omavalitsustele.

XII Maapäeva korraldamist toetavad Siseministeerium, Rahandusministeerium, Maaeluministeerium, Kodanikuühiskonna Sihtkapital, Viljandi maavalitsus, ja Eesti Leader Liit.