Samas tunnistas mees: „See ei ole minu lemmikmudel. Mulle meeldiks maakondlik mudel palju rohkem.“

Kiisleri sõnul on maakonnad on oma ettepanekud esitanud. „Saaremaa konkurentsivõime oleks selle järgi tugevam, Lääne-Virumaal madalam,“ viitas regionaalminister asjaolule, et Saaremaal on üks, Lääne-Virumaal aga tervelt seitse tõmbekeskust.

Mministri hinnanguga nõustus ka regionaalarengu üks suuremaid spetsialiste Garri Raagmaa: „Saarlased on aru saanud aru, nad on siis konkurentsivõimelisemad. Nad on märksa konkurentsivõimelisemad kui Lääne-Virumaa.“

Regionaaministri sõnul oli kevadeni ühinemistoetus 40 eurot inimesei kohta, nüüd 50.

Kui enne oli minimaalne ühinemistoetus 128 000 ja maksimaalselt 256 000 eurot, siis nüüd vastavalt 150 000 ja 400 000 eurot.

„Mis raha see on?" küsis Raagmaa ning tõdes: „200 000 eest saab väikese maja."

Kiisler loodab et riigikogu annab ette tähtaja, mis ajaks reform ära tuleb teha.

„On see 2017 või 2077 või mingi päev, kui me kõik surnud oleme. Kui me tähtaaega paika ei pane, ei muutu mitte midagi."

„Kuni selle valituse lõpuni ma ei näe suurt võimalust, et omavalitsusreform saaks toimuda,“ tunnistas riigikogu aseesimees Jüri Ratas. Ta tunnustas regionaalministrit, kelle tegevuse tulemusena on reform olnud kogu aeg laual.

„Seda ei tohi teha kirvemeetodil,“ ütles aga endine regionaalminister Jaan Õunapuu. „Põhiküsimus on hoopis mujal: alafintsaseeritus, maksusüsteemi tsentarliseeritus, kohalike maksude tähtsus on vaid 1-2 protsenti.

Regionaalminister ei suuda omavalitsusi piisavalt kaitsta. On vaja oluliselt suurendada omavalitsuste võimu, tagada nende eelarve autonoomia ja kindlustada rahalised vahendid. Sellise kaardi joonistamine ilma tulubaasi muutmata viib inimtühjade maakondade tekkeni."