Reiljani tõehetk – kas majamüük viib vangi?
Tallinna südalinnas, kiviviske kaugusel Swedbanki kesklinnakontorist asub endine Eesti Projekti maja. Vähesed majad lähevad oma aadressiga ajalukku. Rävala puiestee 8 on just selline.
Üle-eelmisel aastal lahvatanud korruptsiooniloos süüdistab riigiprokuratuur endist keskkonnaministrit Villu Reiljanit selles, et ta nõudis ministeeriumile kuulunud hoone müügil ostjalt 1,5 miljonit krooni pistist.
2006. aastal plaanis Eesti riik teenida mittevajaliku vara müügist miljard krooni. Kõik ministeeriumid pidid pingutama, et plaan täis saaks.
Keskkonnaministeerium otsustas rahaks teha oma kesklinnas asuva suure maja. Tollal valitsuses kehtinud vaikiva kokkuleppe järgi võis iga ministeerium kolmveerandi saadud rahast oma investeeringuteks kasutada.
Keskkonnaministeeriumil oli parajasti käimas Pärnu veevärgi projekt. Rävala puiestee maja müügist saadud raha oleks just seal marjaks ära kulunud.
Endine riigisekretär Uno Veering, kes toona keskkonnaministeeriumi asekantsleri toolil istudes pidi ka riigivara müügiga tegelema, taipas, et pealinna keskuses asuva kinnistu müügil võib jääda oma arust vajaka. Seepärast palgati juriidiliseks nõustajaks advokaadibüroo Lextal.
Hakatuseks panid kogenud advokaadid kokku kümme prisket toimikut, mis sisaldasid müüki mineva maja kohta kõikvõimalikke andmeid, alates konstruktsioonist ja lõpetades üürnikega.
Toimikud võtsid enda alla umbes sama palju ruumi kui süüaluste pink Harju maakohtu saalis, kus minister Reiljan ja teised hiljem istuma pidid.
Riik küsis Rävala maja eest 315 miljonit krooni ja soovis, et üürnikud saaksid seal ka pärast müüki veel aasta aega töötada.
Huvid on segamini
Kaitsepolitsei salajase pealtkuulamise lindistused, arvutitest kopeeritud elektronpost ja tunnistajate hilisem jutt kohtumajas maalivad värvika pildi 2006. aasta närvilisest suvest.
Taskutelefonid huugasid ning meilid ja sms-id sähvisid läbi suvise leitsaku. Kesklinna magusa maja ümber tiirelnud mehed ajasid samal ajal mitut asja.
Keskkonnaministeeriumi nõustanud noor ja ambitsioonikas vandeadvokaat Tarmo Sild, kes kimas ringi rohelise Porschega, tahtis Tallinna lähikonda korralikku ringrada rajada. Selle asemel et Saksamaal Hockenheimi ringrajal kihutamas käia, võiks seda kusagil lähemal teha.
Rävala puiestee maja ostjaid esindanud Go Busi juhatuse liige Aivo Pärn - samuti suur kihutaja - soovis samal ajal Tallinnasse Go Busi terminali rajada.
"Tema põhiline mure oli bussiliiklus," tunnistas Villu Reiljan kohtus.
Mõlemad mehed - nii Sild kui Pärn - olid seotud kinnisvarafirmaga Arco Vara, kes oli varem huvitatud Rävala maja ostmisest, aga soolase hinna tõttu loobus.
Silla tööandja advokaadibüroo Lextal arendas Arco Varaga ühist kinnisvaraprojekti Petrooli teel ja oli selle tarbeks deponeerinud Arcosse suurema rahasumma.
Tarmo Silda sidus Rävala maja noolinud Arco Varaga veel üks tähelepanuväärne detail. 2005. aasta suvel kirjutas Sild Arco ühe juhi Hillar-Peeter Luitsalu nimel kirja rahandusministrile, et riik võiks Rävala pst 8 maja maha müüa.
Veidi hiljem sai just Sillast see mees, kes keskkonnaministeeriumi sama maja müügil nõustama hakkas.
Samuti Rävala pst 8 maja ostust huvitatud Aivo Pärn vajas maja arendamisel häid suhteid Arco Varaga kui tulevase naabriga. Selleks et olemasolevat hoonet suuremaks ehitada, peavad naabrid selle heaks kiitma. Kõigele lisaks koostas Luitsalu terve kvartali detailplaneeringut. Vähe sellest, Pärn teadis, et Arco Vara oli Rävala pst 8 ostu soovist viimasel hetkel loobunud ning arvestas tavapärase hüvitisega.
Arvestades, et keskkonnaministeeriumi haldusalasse kuuluvad ühtaegu nii maaküsimused kui planeeringud, oli minister Reiljan nii Silla kui Pärna jaoks äärmiselt oluline persoon.
Et Rävala pst 8 müügi taust veelgi selgemalt välja joonistuks, tuleks üles lugeda isikud, kes kummagi mehe selja taga seisid.
Tarmo Silla selja taga olid 2006. aasta suvel advokaadibüroo Lextal ja vandeadvokaat Üllar Talviste, Eesti advokatuuri endine esimees.
Aivo Pärna selja taga aga tema advokaadid Indrek Teder, kellest tänaseks on saanud Eesti Vabariigi õiguskantsler, ja Leon Glikman, samuti mõjukad suurärimehed - Go Groupi omanikeringi kuuluvad Marcel Vichmann ja Tiit Pruuli ning Ühispanga kunagine juht Aare Urm. Ostjate pool lauda istus ka vandeadvokaat Daisy Tauk, nüüdse majandus- ja kommunikatsiooniministri
Juhan Partsi elukaaslane.
Pruuli ja Vichmann on vanad sõbrad ja pinginaabrid Tartu Miina Härma gümnaasiumi päevilt. Maailmarändur Pruulit tuntakse Mart Laari esimese valitsuse halli kardinalina, kelle saavutuste hulka kuulub ka rublamüük, Vichmann sai aga laiemalt tuntuks seoses Daiwa afääriga.
Tähtsusetu pole seegi, et Rävala maja müük toimus ajal, kui Eesti valmistus presidenti valima. Keskkonnaministrina soovis Villu Reiljan Rävala maja riigile võimalikult tulusalt maha müüa. Rahvaliidu esimehena püüdis ta aga tagada, et Arnold Rüütel jätkaks Kadriorus.
Samal ajal tegeles Rävala pst 8 maja himustanud ärimees Tiit Pruuli Rüütli vastaskandidaadi Toomas Hendrik Ilvese võimuleaitamisega.
Kõik see näitab, et tegu polnud suvalisel ajal toimunud suvalise maja müügiga.
Võitja ei taha olla võitja
Huvilisi oli tervelt 34. Siiski vaid kolm neist - Go Groupi riiulifirma OÜ Realway, mille omanikud olid Vichmann ja Pruuli, ja kaks Aivo Pärna firma AS Wipestrex Grupp pakkumist - olid alghinnast suuremad.
Realway pakkus tervelt 426 miljonit, järgmised kaks 420 ja 380 miljonit. Seetõttu pole ime, kui keskkonnaminister Villu Reiljan 12. juulil neist esimese enampakkumise võitjaks kuulutas.
Mida arvata aga firmast, kes pakub asja eest kõige rohkem, kuulutatakse seejärel võitjaks, aga ajab siis sõrad vastu ja hakkab kaebama, et tegelikult ta seda asja ei taha.
Rävala pst 8 maja müügil just nii juhtus.
Juba järgmisel päeval kirjutas Aivo Pärna advokaat Indrek Teder kohtule esimese kaebuse.
Põhjus oli lihtne: kinnisvaraekspertide sõnul oli Realway saja miljoniga üle pakkunud.
2. augusti hilisõhtul kirjutas minister Reiljan alla uuele käskkirjale. Nüüd kuulutati 420 miljoni krooni eest kesklinna maja uueks omanikuks Aivo Pärn. Pakkumisest loobunud Realwaylt kasseeris riik aga sisse 31,5 miljoni kroonise tagatisraha.
Kuid rahu ei saabunud ka nüüd maa peale. Tagatisraha äravõtmine ajas mõjukad ärimehed raevu. Tagantjärele on teada, et just neil päevil algatas prokuratuur kriminaalasja ja salapolitsei hakkas maja müügiga tegelejaid vargsi pealt kuulama.
Lextali kontoris põlesid tuled ka öösiti. Kaebusi tuli nagu Vändrast saelaudu. Nädal aega hiljem oli kohtus pooleli juba seitse vaidlust. Taas lõhnas asi selle järele, et paar päeva pärast presidendivalimisi plaanitud notaritehing võib jälle ära jääda.
Nii ka juhtus. 25. augustil loobus oma ostusoovist ka suuruselt teise pakkumise teinud Aivo Pärna Wipestrex.
Minister Reiljanil ei jäänud muud üle, kui anda välja ka kolmas käskkiri. Sellega tunnistati Rävala pst 8 uueks omanikuks Aivo Pärna firma Wipestrex madalaim, 380 miljoni kroonine pakkumine. Tartu ärimeest ei morjendanud sel hetkel, et loobumine toob kaasa 31,5 miljoni kroonise tagatisraha kandmise riigi tuludesse.
Pole ka ime: 380 + 31,5 = 411,5. Ja see on ikkagi vähem kui 420 miljonit.
27. oktoobril ring sulgus. Maja lõplikuks omanikuks said ikkagi Marcel Vichmann ja Tiit Pruuli, kes ostsid oma Wipestrex Consulting OÜga Aivo Pärnalt hoone ära. Seega noodsamad mehed, kelle minister Reiljan oli juba 12. juulil võitjaks kuulutanud.
Wipestrex Consulting OÜ postiaadress on täpselt sama mis Go Groupil.
Vandeadvokaat Üllar Talviste sõnul oli tegu peene kokkumänguga. Rävala pst 8 hoonet himustas eri pakkumiste taha peitunud üks ja sama seltskond.
Äripäev on seda Miina Härma gümnaasiumi maffiaks nimetanud. Marcel Vichmann, Tiit Pruuli, Aivo Pärn, Anti Selge ja Aare Kilp pole mitte üksnes koolivennad, vaid ka kompanjonid Go Groupis.
Suurärimees Vichmanni ja ta sõprade huvid Tallinna uue keskuse kujunemisel pole Rävala pst 8 kinnistu omandamisega lõppenud. Maalehe andmetel noolitakse juba kõrvalasuva Tallinna Ülikooli raamatukogu hoonet.
Läbi aegade parim tehing
Arvestades, et Rävala pst 8 maja eest küsiti 315, teeniti aga 443 miljonit krooni, on siililegi selge, et võitjaks osutus Eesti riik. Kuna riigieelarve nägi ette teenida vara müügiga 989,5 miljonit krooni, täitis keskkonnaminister seda üheainsa majaga tervelt poole võrra. 2005. aasta plaani järgi tuli riigivara müügist teenida vaid 539 miljonit krooni.
Kui arvestada, et esialgu soovis riik, et riigiasutused saaksid seal pärast müüki veel aastakese samadel tingimustel jätkata, siis müügilepingu järgi võisid nad seal veel tervelt viis aastat toimetada. Seega oli tandem Reiljan-Sild Eesti riigi huvides väga head tööd teinud.
Just sellisel taustal avastas riigiprokuratuur 2006. aasta palaval suvel kolm räiget pistiseküsimise juhtu. Kas see oli tõesti nii, selgub peagi.
Ükskõik millise otsuse kohtunik Märt Toming 19. mail teatavaks teeb, läheb asi kindlalt edasi. Kummagi poole panused on liiga suured.
Riigiprokuratuur ja kaitsepolitsei ei saa endale lubada, et nende tegevus käpardlikuks tunnistatakse.
Kaotust ei saa endale lubada ka advokaatide raskekahurvägi, kes Villu Reiljanit ja tema partnereid kaitseb. Mõistagi ka Villu Reiljan, kelle Äripäev mälestusväärsel 2006. aastal oma sidemete ulatuse poolest Eesti kõige mõjukamaks poliitikuks kuulutas. Ambitsioonikast noorest vandeadvokaadist Tarmo Sillast rääkimata.
Villu Reiljanil pidid juhtmed ilmselgelt kokku jooksma, kui ta Toomas Hendrik Ilvese meestelt Arnold Rüütli toetuseks korduvalt toetust nõudis.
Esimene: juuli 2006, Ülemiste hotell
Prokurör: Vandeadvokaat Tarmo Sild nõuab ärimees Aivo Pärnalt keskkonnaminister Villu Reiljani nimel Pärna äriühingu AS Wipestrex Grupp jaoks soodsate otsuste tegemiseks 1 mln kr pistist.
Kaitsjad: Väide põhineb üksnes Pärna eeluurimisel antud ütlustel. Kohtuistungil teatas Pärn, et pole kellelegi kunagi midagi lubanud või andnud ja ta ei saa aru, miks ta on kohtu all.
Sild selgitas, et juttu oli riigi poolt kantud õigusabikulude hüvitamisest seoses võimaliku kompromisslepingu sõlmimisega OÜ Realway, ASi Wipestrex Grupp ja keskkonnaministeeriumi vahel.
Teine: 9. august 2006, restoran Kolm Õde
Prokurör: Tarmo Sild nõuab Villu Reiljani nimel Aivo Pärnalt teist korda pistist. Seekord juba 1,5 mln kr. Sellisel juhul aktsepteeriks ministeerium Pärna firma Wipestrex Grupp madalamat ostupakkumist (420 mln kr asemel 380 mln kr).
Kaitsjad: Kordagi ei räägitud vestluse käigus Reiljanist või tema rahasoovidest. Sild kasutas väljendeid "pluss veel väikene summa, ütleme, mis on nagu ata-ata".
Sild on selgitanud, et juttu oli täiendavast õigusabikulust ("Ainult üks, ee, üks palve veel... mida ma sulle edastaks. Ja see palve oleks, et ee... et sa kannaks täiendava tehingukulu, mis on poolteist...").
Pärn rääkis kohtus, et juttu oli Realway ja Wipestrexi algatatud kohtuvaidluste õigusabikulude hüvitamisest keskkonnaministeeriumile.
Kui 2006. aasta juuli lõpul olid Lextali õigusabikulud 1 mln kr, siis sügiseks olid need kasvanud 1,5 miljonini.
Kaitsjad väitsid ka, et ebaseadusliku jälitustegevuse tulemusena kogutud teavet ei ole võimalik kasutada kriminaalasjas tõendina. Kohtu luba salajaseks pealtkuulamiseks pärineb alles 10. augustist.
Kolmas: 22. september 2006, Müürivahe 14
Prokurör: Tarmo Sild tuletab Aivo Pärnale meelde keskkonnaminister Villu Reiljani nõudmise maksta ära lubatud 1,5 miljonit krooni pistist.
Seejärel saaks arutada AS Wipestrex Grupilt ja OÜ Realwaylt ära võetud tagatisrahade tagastamist.
Kaitsjad: Kohtumise käigus rääkis Tarmo Sild, et "[Arco Vara juht Hillar-Peeter] Luitsalu ootab sooritust".
Kriminaalasjas pole esitatud mingeid tõendeid, et Luitsalu omanuks kontakte Villu Reiljani või Rahvaliiduga.
Sild on kohtuistungil selgitanud, et pidas kõneluses silmas Luitsalu soovi saada hüvitist detailplaneeringule tehtud kulutuste ja müügimenetluse algatamise eest.
Tarmo Silla juttu kinnitas kohtus ka Arco Vara üks juhte Hillar-Peeter Luitsalu, kui talt päriti: "...kas te ise Pärnalt mingit raha küsisite?"
"Jah, meil on rahaline suhe, küsisin," vastas Luitsalu.
Allikas: riigiprokuratuur, Maaleht
Rävala puiestee 8 verstapostid
2005
16. mai - vandeadvokaat Tarmo Sild pöördub Arco Vara juhi Hillar-Peeter Luitsalu palvel rahandusministri poole sooviga panna müüki nende naaberkinnistu Rävala pst 8.
2006
21. märts - keskkonnaminister Villu Reiljan otsustab müüa Rävala pst 8 eelläbirääkimistega pakkumisel. Juriidiliseks nõustajaks saab advokaadibüroo Lextal vandeadvokaat Tarmo Sild.
Juuli - prokuratuuri süüdistuse järgi nõuab Sild millalgi juulis Ülemiste hotellis ärimees Aivo Pärnalt keskkonnaminister Villu Reiljani nimel miljon krooni pistist selle eest, et konkursi võidaks Pärna firma AS Wipestrex Grupp.
12. juuli - Reiljan kuulutab võitjaks maja eest 426 mln kr pakkunud Go Grupi tütarfirma OÜ Realway.
13. juuli - Pärna advokaat Indrek Teder esitab Wipestrex Grupi poolt kohtule kaebuse ministri käskkirja tühistamiseks.
2. augusti hilisõhtu - Reiljan kuulutab uueks võitjaks paremuselt teise ehk samuti Pärna firma ASi Wipestrex Grupp 420 mln kr suuruse pakkumise.
9. august - kapo kuulab Silda ja Pärna salaja Tallinna baaris Kolm Õde pealt. Süüdistuse järgi esitas Sild Pärnale nõude saada Villu Reiljanile Pärna äriühingult üks miljon krooni.
25. august - Wipestrex Grupp loobub võidust ja tahab, et maja müüdaks 420 mln asemel 380 mln eest kolmandale pakkujale ehk iseendale.
30. august kl 16 - vandeadvokaat Daisy Tauk saadab Pärnale hoiatava sõnumi, et prokuratuur on talle n-ö saba taha pannud.
30. august kl 16.32 - Reiljan saadab Pärnale sms-i küsimusega "Kas teeme ära?".
31. august - Rävala pst 8 omanikuks saab Aivo Pärn.
6. september - Arco Vara juht Hillar-Peeter Luitsalu küsib Pärnalt erastamise algatamise, selles osalemisest loobumise ja detailplaneeringu hüvitiseks 3 mln kr.
5. oktoober - maa-ameti peadirektor Kalev Kangur saadetakse pooleks aastaks trellide taha.
6. oktoober - Reiljan astub keskkonnaministri kohalt tagasi.
27. oktoober - Pärn müüb kinnistu 441 mln krooniga Go Groupi tütarfirmale OÜ Wipestrex Consulting.
2007
19. märts - Reiljan loobub Rahvaliidu juhi kohast.
6. detsember - Sild avalikustab, et kapo tegeleb Rävala 8 maja pistiselooga.
2008
20. märts - Riigikogu võtab Reiljanilt saadikupuutumatuse.
5. september - Harju maakohus algatab pistiseafääri uurimise.
2009
23. veebruar - riigiprokurör Triin Bergmann nõuab Reiljani karistamist 3 aasta ja 6 kuu pikkuse vangistusega, millest 3 kuud tuleks reaalselt
trellide taga istuda. Aivo Pärnale nõuab prokurör 65 200 krooni suurust trahvi.
7. märts - kohus lükkab kohtuotsuse tegemise edasi 19. maiks.
Allikas: riigiprokuratuur, Maaleht
