Reoveesettest valmistatud komposti võib nüüd müüa, see pole ohtlik
Keskkonnaminister Siim Kiisler kinnitas määruse, millega tekib nii vee-ettevõtjatele kui ka jäätmekäitlejatele võimalus toota ja müüa reoveesettest valmistatud toodet ehk komposti.
Reoveesete tekib reovee puhastuse tulemusena ja see sisaldab toitaineid ning sageli ka ohtlikke aineid. Kuna reoveesete sisaldab palju toitaineid, oleks see heaks orgaaniliseks väetiseks, kuid erinevate saasteainete, näiteks raskmetallide, ravimijääkide ja haigusttekitavate mikroorganismide tõttu on ta ohuks nii keskkonnale kui ka inimtervisele.
„Hirmude maandamiseks töötasime õigusaktide, uuringute ja erinevate keskkonnakaitseliste organisatsioonide ettepanekute alusel välja kriteeriumid selle kohta, millal reoveesete ei ole enam jääde ning on kasutamiseks ohutu. Loomulikult jäävad komposti kasutamisel kehtima erinevad piirangud, kuid loodetavasti julgustab analüüsitud ja uuritud toode seda rohkem kasutama,“ selgitas keskkonnaminister Siim Kiisler.
Varasemalt ei olnud vee-ettevõtjatel võimalik reoveesettest toodetud komposti müüa ning see tuli jäätmena käidelda. Nüüd aga on võimalik nõuetele vastavat komposti müüa. Kui neid nõudeid ei soovita või ei suudeta täita, on endiselt võimalik reoveesetet jäätmetena üle anda, kuid selleks on vajalik tegevus keskkonnaametis registreerida.
Määruse jõustudes peab reoveesettest valmistatud toode ise ja selle valmistamise protsess vastama kindlatele tingimustele. Saasteainetele, mis võivad olla ohuks keskkonnale ja inimtervisele, on seatud piirid, üle mille ei tohi neid kompostis sisalduda.
Piirangud on ka reoveesettest valmistatud toote kasutamisel. Näiteks ei tohi aasta jooksul pärast reoveesette kasutamist samal maal kasvatada köögivilja- või marjakultuure ning ravim- või maitsetaimi. Samuti ei tohi sellisel maal kahe kuu jooksul pärast laotamist karjatada loomi või varuda loomasööta.
Reoveesettest toodetud komposti nõuetele vastavust hakkab hindama ning tootmist kontrollima akrediteeritud sertifitseerimisasutus.
