Riia vanalinnas avati "omahinna" eest toitu müüv restoran
„Meie ettevõtte tuluallikas on sissepääsutasu,” ütleb ettevõtja Pēteris Ozols, kes saanud koos mõttekaaslastega inspiratsiooni Moskva restoraniketist True Cost. Restoran Atvērts (tõlkes „avatud”) reklaamib end kui toidukohta, mis pakub sõbralike hindade eest restorani kvaliteediga toite ja jooke ning suurepärast teenindust.
„Inimesi huvitab võimalikult madal hind. Eksklusiivsete asjadega ei teeni juba ammu raha. Nagu ka lennukompaniid, areneb ka restoraniäri selles suunas,” ütleb Ozols, kes on veendunud, et kohalikud valivad sellised söögikohad, kus pakutakse head hinda.
20 inimesele tööd andva restorani käimatõmbamiseks kulus 65 000 eurot, mis loodetakse tagasi teenida kahe aastaga.
Pensionärid tasuta sisse
Sissepääs aadressil Kalķu iela 8 asuvasse restorani maksab tööpäevadel kuni kella 17-ni kaks eurot, õhtul poole rohkem. Reedeti on sissepääs pärast kella 21 viis eurot. Laupäeviti, pühapäeviti ning riigipühadel on sissepääs neli eurot. Pärast kella 18 on laupäeviti ja riigipühadel sissepääs pärast kella 18 viis eurot.
Kuni seitsmeaastastele lastele ning pensionäridele on sissepääs tasuta.
Aeg näitab
Läti hotellide ning restoranide liidu president Jānis Pinnis ütleb Läti Delfile, et kuuleb sellist tüüpi restoranist esimest korda. Tutvunud restorani toidu- ja joogihindadega, tunnistab ta, et need on märgatavalt odavamad teiste restoranide omadest ning lähedased omahinnale.
„Pole saladus, et toidu omahind peab lõpphinnast moodustama ligi 40 protsenti, et restoran võiks kõik kulud katta. Kontseptsioon on huvitav, aga selle elujõulisust on raske hinnata – seda näitab aeg. See on väga julge samm ka seetõttu, et sissepääsutasu on võrdlemisi madal,” ütleb Pinnis.
Läti restoranide liidu president Jānis Jenzis ütleb, et Riia restoranide turg on üleküllastunud ning kolleegide katsed pakkuda uusi ja enneolematuid kontseptsioone on mõistetavad.
„Pēteris Ozols on kogenud kolleeg ning ma loodan, et hinnapoliitikat kujundades on ta võtnud arvesse seda, et sissepääsutasu eest saaks tasuda vanalinna üüri, kommunaalkulud, inventari, investeeringu, palgad ning kõik maksud. Toidu ja joogi omahind on vaid üks aspekt, mis restoranides hinda mõjutab. Riias on palju restorane, kes pakuvad head hinna ja kvaliteedi suhet kõiki eelpoolnimetatud kulusid hinna sisse arvestades,” ütles Jenzis.
Allahindluseid ei tee
Kõige suurema ettevõtlusriskina näeb restorani omanik inimeste hirme ning vähest huvi.
„Võttes arvesse meie hindasid võivad inimesed arvata, et püüame mingil moel viilida, näiteks pakume ebakvaliteetseid tooteid, ent see on täielik absurd. Meie visioon on see, et kvaliteet on sama kõrge kui teisteski restoranides, ent rahavoo jaotus on teistsugune,” selgitab Ozols.
Uurides, kuidas arvutatakse omahinda, vastab Ozols, et nad on välja töötanud valemi, kuhu on erinevad kulud sisse arvestatud – töötajate palgad, üür ja muu, millest pakutava hind sõltub.
„Pärast paari nädalat vaatame – võib-olla on asjad, mis tuleks muuta odavamaks, teised, mille hinda tuleks tõsta. Oleme küllaltki palju arvutanud, et nende hindade juurde jõuda,” ütleb Ozols. Hinnapoliitikas on ka punkt, et toidule ning joogile allahindluseid ei tehta – ainult sissepääsutasule.
