Riigikogu muudab kalapüügireegleid, et ohjeldada lätlastest harrastuspüüdjaid

 (4)

Riigikogu muudab kalapüügireegleid, et ohjeldada lätlastest harrastuspüüdjaid
Foto on illustratiivne.Foto: Raivo Tasso

Riigikogu keskkonnakomisjon saatis tänasele täiskogu istungile lõpphääletuseks kalapüügiseaduse ja keskkonnatasude seaduse muutmise seaduse eelnõu, mis loob valmisoleku päevapüükide reguleerimiseks, et muuhulgas piirata lätlastest harrastuspüüdjate tegevust.

Keskkonnakomisjoni esimehe Rainer Vakra sõnul on lätlased väga usinad püüdjad eelkõige Pärnu lahel aga ka Peipsil, ikka seal kus kala saamise võimalused on paremad.

„Praegu on saagid kinni vaid püüdjate võimekuses, kui need on liialt head ja suudavad püüda rohkem kui omatarbeks kasutatakse, siis on motivatsioon neid rahaliselt realiseerida,“ ütles Vakra. Ta selgitas, et lõunanaabritel on kehtestatud päevalimiidid, et piirata harrastuspüüki ja ka müüki.

„On aeg ka Eestis sarnane samm astuda ja seda kalapüügiseadusega ka võimaldatakse. Päevalimiit ehk püüginorm kehtestatakse keskkonnaministri määrusega, seadusega pole mõtet igale liigile oma piirmäära panna.“

Vakra märkis, et harrastuskalapüügi käigus püütud kala müük pole lubatud juba alates 2004. aastast.

„Seda selle pärast, et kaotada ära ebavõrdne konkurents kutseliste kalurite ja harrastuskalapüüdjate vahel ning tõmmata piir elatusallika teenimise ja hobitegevuse vahel. Kala pole nii palju, et sellest saaksid elatuda kõik huvigrupid,“ ütles Vakra.

Seotud lood:

„Harrastuslik kalapüük on eelkõige tore meelelahutus vabaaja veetmiseks, kala saamine pole selle kohustuslik osa, vaid tore lisanüanss mis kindlasti pragmaatilistele inimestele on ka toidulaua rikastaja.“

Valitsuse algatatud kalapüügiseaduse ja keskkonnatasude seaduse muutmise seaduse eelnõuga tõhustatakse harrastuskalapüügiga seotud aruandlust. Edaspidi ei karistata kalastuskaardi alusel püüdvaid harrastuskalureid püügiandmete esitamata jätmise eest väärteomenetluse korras.

Kalastuskaart on vajalik kui harrastuspüügil kasutatakse suurema mõjuga püügivahendeid, näiteks nakkevõrku või õngejada, samuti kui püük toimub spinninguga forelli- või lõhejõgedel. Kehtestatakse reegel, kui harrastuskalapüüdja on jätnud püügiandmed tähtaegadeks esitamata, ei väljastata talle kalastuskaarti.

Seni on kehtinud sarnane reegel eeltingimusega, et inimene peab olema eelnevalt karistatud vastava rikkumise eest. Kuna püügiandmete põhjal antakse hinnang varu olukorrale ning jaotatakse kalapüügivõimalusi, siis on täpsete püügiandmete saamine oluline.

Samuti täpsustatakse seadust Euroopa Liidu õiguse rakendamiseks, mis on vajalik kalalaevade kaptenite rikkumiste punktisüsteemi paremaks toimimiseks.

Telli nüüdsest veelgi mahukam ajakiri Maakodu ja võida eksootiline reis Malaisiasse ja Singapuri! Tellida saab siit

Jäta kommentaar
või kommenteeri anonüümselt
Postitades kommentaari nõustud reeglitega
Loe kommentaare Loe kommentaare