Tööaeg õppeveerendi kestel viiakse kooskõlla ELi direktiiviga, mistõttu võrreldes kehtiva õigusega on koolikohustuslikel alaealistel tööaeg õppeveerandi jooksul piiratud 2 tundi päevas ja 12 tundi nädalas. Kehtiva seaduse järgi võib koolikohustuslik alaealine sõltuvalt vanusest töötada 3-4 tundi päevas ja 15-20 tundi nädalas.

Vastuvõetud seadus võimaldab koolivaheaegadel töötada oluliselt rohkem. Näiteks võib 13-14-aastane või vanem koolikohustuslik alaealine töötada kuni 7 tundi päevas ja 35 tundi nädalas kehtivas seaduses sätestatud 4 tunni päevas ja 20 tunni nädalas asemel. Samas jääb koolikohustusliku alaealise puhul kehtima keeld töötada rohkem kui pool koolivaheaja kestusest. 7-12-aastane alaealine saab koolivaheajal endiselt töötada 3 tundi päevas ja 15 tundi nädalas. Seadus kaotab 15-17-aastase mittekoolikohustusliku alaealise tööaja erisuse, mis võimaldab teda tööle rakendada sarnaselt täiskasvanutega 8 tundi päevas ja 40 tundi nädalas.

Seadus kaotab valitsuse määrusega kehtestatud 13-16-aastastele alaealistele lubatud tööde liigid. See muudatus avardab alaealise töötamise võimalust erinevatel töödel ning edaspidi võib selles vanuses alaealisega sõlmida töölepingu igasuguse kerge töö tegemiseks, mis on neile ea- ja jõukohane.

Seadusega tehakse tehnilisi muudatusi ametiühingute seaduses, kollektiivlepingu seaduses, töötajate usaldusisiku seaduses, töötajate üleühenduselise kaasamise seaduses ning töötervishoiu ja tööohutuse seaduses. Luuakse seosed korrakaitse seadusega järelevalve ja erimeetmete rakendamise osas. Samuti viiakse töötajate üleühenduselise kaasamise seaduses ning töötervishoiu ja tööohutuse seaduses ette nähtud sunniraha ülemmäär 3200-lt eurolt kooskõlla korrakaitseseaduses ette nähtud sunniraha ülemmääraga (9600 eurot).

Seaduse kohaselt eeldatakse tööinspektori nõusolekut alaealise töölevõtmisel praeguse eelneva kirjaliku nõusoleku asemel. Seadusega ettenähtud korra kohaselt lisab tööandja alaealise töötaja töötamise registrisse 10 tööpäeva enne alaealise tööle asumise kuupäeva, lisades info selle kohta, et lapse tööle asumiseks on olemas tema seadusliku esindaja nõusolek, mis tingimustel laps tööle asub, kus töö tegemine toimub ja mis tööd tehakse ning kas laps on koolikohustuslik või mitte.

Seaduse vastuvõtmise poolt hääletas 79 riigikogu liiget, erapooletuks jäi üks saadik.