Õiguskantsleri väitel oli sätete kehtestamise hetkeks apteegiteenuse turul kujunenud olukord, kus linnades oli apteekide vahel tihe konkurents, kuid maapiirkondades apteekide arv järjest vähenes ning teenus polnud kõigile inimestele geograafiliselt kättesaadav. Sellises olukorras otsustas seadusandja piirata uute apteekide asutamist, mille otseseks tagajärjeks on valdavalt apteegiteenuse osutamise turgude lukkuminek uutele tulijatele.

Apteegiteenuse turu lukustamine toob õiguskantsleri arvates vältimatult kaasa ettevõtjate ebavõrdse kohtlemise ka ravimite hulgimüügi alal, mõjutades seega konkurentsi mitte ainult apteegiteenuse osutamisel, vaid ravimimüügil laiemalt.

Konkurentsiameti ja Riigikontrolli analüüsidele tuginedes on selgunud, et olukorras, kus apteegiteenuse järele on nii ehk nii kindel nõudlus, puuduvad n-ö turuluku kasutamiseks objektiivsed ja mõjuvad põhjused. Apteegiteenuse turuluku kaotamine avardaks ravimimüügiga tegelevate ettevõtjate võimalusi turgu haarata ja laiendada, mis aitaks muuta kujunenud olukorda, kus ravimimüügi jae- ja hulgimüügiturge kontrollivad suures osas kaks suurt ettevõtjat.

Samas rõhutasid mitmed Riigikogu liikmed, näiteks Maret Maripuu ja Marika Tuus-Laul, et ravimite müük ei ole tavapärane kaubandus, kuna ravimi hinnale konkurents märkimisväärset mõju avaldada ei saa – hinnad sõltuvad ennekõike riiklikest juurdehindluse piirmääradest, riigi ja tootjate vahel sõlmitud hinnalepetest ja Haigekassa ravimihüvitistest.

Hoolimata sellest, et seadusemuudatus võib kaasa tuua maa-apteekide sulgemise, hääletas õiguskantsleri ettepaneku pool 38 ja vastu 20 Riigikogu liiget, erapooletuks jäi üks. Riigikogu sotsiaalkomisjonil tuleb algatada eelnõu ravimiseaduse kooskõlla viimiseks põhiseadusega.