Riigilt 17 miljonit välja petnu pääseb karistusest kuriteo aegumise tõttu
Maksumaksjal tuleb tasuda nii aastaid kestnud protsessi kulud kui ka istungitest eemale hoidmise vältimiseks vangimajja pistetud mehe vanglakulud.
Õige pea, 22. veebruaril, teeb ringkonnaprokurör Maria Sutt Harju maakohtule ettepaneku skandaalse ärimehe Taivo Luige suurejooneline käibemaksupettuse lugu ära lõpetada.
“Teda ei mõisteta õigeks, kriminaalmenetlus lõpetatakse aegumise tõttu,” selgitab prokurör.
Pole ka ime. Viimasest kuriteoepisoodist saab kümme aastat.
Juba eelmise aasta talvel ütles ringkonnaprokurör Sutt, et käibemaksupettuse lugu aegub. Ainuke variant jõustunud kohtulahendini jõudmiseks olnuks see, kui asja oleks saanud 2008. aasta detsembris, seega veidi enam kui aasta tagasi, ära vaielda.
“Kõik see, mis pärast seda on olnud, on lihtsalt...” Prokurör jätab lause lõpetamata.
“See on olnud lihtsalt lollimängimine,” lõpetan ma õhku jäänud lause.
Prokurör vaikib.
Selleks et kohtuotsus jõustuks, peab see läbima kõik astmed.
Maakohtu otsuse peale võib kaevata ringkonnakohtusse. Kui kellelegi ka tolle otsus ei meeldi, saab riigikohtusse pöörduda. Selleks kulub ligikaudu aasta.
“Kuna seadus ütleb, et tegu aegub alles hiljem, ei ole võimalik protsessi ka varem peatada. Kuigi – olgem ausad – on teada, et soovitud tulemuseni ei ole võimalik enam jõuda,” möönab prokurör Sutt.
Kohtuveskid jahvatavad tühja
Sellele vaatamata kometimängimine Harju maakohtus jätkus.
Mullu 25. märtsil andis kohtunik Raivo Einula viimaks korralduse aastaid arstitõendite taha peitunud suurejoonelise käibemaksupettuse väidetav peategelane Taivo Luik viivitamatult arreteerida.
Punetav kurk, köha ja 37,8 kraadi palavikku, mis Tahkuranna perearsti arvates ei lubanud patsiendil kohtumajja tulla, õigusemõistjat enam ei veennud.
“See asi on muutunud süsteemseks,” sõnas kohtunik toona.
Asi kippus juba ammu farsiks. 38 määratud kohtuistungist oli 22 – seega enamik – ära jäänud. Ära jäänud istungitest kolmeteistkümnel oli keegi süüdistatavatest haige, üheksal korral olid muud põhjused. Näiteks kord ei ilmunud üks süüdistatav ilma igasuguse põhjuseta kohale.
Ka siis, kui kohtunik Einula andis korralduse Luik viivitamatult arreteerida, ei kiirustanud politsei kohtuniku korraldust täitma. Kulus terve nädal, enne kui Luik vangimajja toimetati.
Asjaosalised teadsid suurepäraselt, et selle lahingu on riik kelmidele juba kaotanud. Kuigi kelmide väidetav peamees oli juba Rootsi kardinate taga ega saanud seepärast istungitest enam kõrvale hoida, ei olenenud sellest sisuliselt midagi. Pärast Luige arreteerimist jätkus protsess vanas vaimus.
Ka järgmised istungid septembris, novembris ja detsembris jäid taas kellegi haigestumise tõttu ära.
“Aga isegi siis, kui need oleksid toimunud, ei oleks jõustunud lahendini olnud enam võimalik jõuda,” tunnistab prokurör Sutt väsinult.
Püüame tuult väljal
Harju maakohtu esimees Helve Särgava ei taha vastata küsimusele, kes ikkagi vastutab, et kelmid riigile koti pähe tõmbavad.
“Sellele ei saa vastata, kuna antud asjas ei ole veel jõustunud kohtulahendit,” kostab Särgava. Samas toob Eesti suurima kohtu juht välja kolm peamist põhjust, miks nii juhtub.
Esimene on kohtualuste eri põhjustel kohtust kõrvalehoidmine.
Teine on tunnistajate kohale mitteilmumine. “Kuna tunnistaja on öelnud uurijale elukohaks aadressi, kus ta pole kunagi elanud, on kohtul äärmiselt keerukas talle kutset edastada,” tõdeb Harju maakohtu juht.
Kohtule tuleb tagasi väga palju tunnistajatele saadetud kutseid märkega, et majagi pole olemas. “Aga kohus peab ta üles leidma, see tähendab otsima tuult laialt väljalt,” nendib Särgava.
Kolmanda põhjusena toob Harju maakohtu esimees välja kohtunike väga suure töökoormuse, mille tõttu on istungite ajad mitu kuud ette määratud. “Kui siis üks istung mingil põhjusel edasi lükatakse, on võimalik uut aega leida heal juhul alles mitme kuu pärast.”
Ja kui kohtunikele sobibki uue istungi aeg, ei pruugi see sobida advokaatidele, kes on teiste menetlustega hõivatud.
“Aegumine on õigusemõistmises kõige halvem lahendus,” tunnistab Helve Särgava. “Õigusemõistjad peavad tegema kõik, et ükski kohtuasi, olgu ühe või kahekümne süüdistatavaga, ei aeguks. Aegumise korral jääb lahendamata isikute süü ja tekitatud materiaalse kahju küsimus.”
Maksumaksja maksab kõik kinni
Aastaid kestnud kohtuasja aegumisel on veel üks nüanss.
Maksumaksja peab omast taskust kinni maksma mitte üksnes kelmide poolt riigilt välja petetud 17 miljonit, vaid ka aastaid väldanud kohtupidamise kulud.
Küsimuse peale, kui palju läheb see peagi liiva jooksev kohtusaaga maksumaksjale maksma, vastab Harju maakohtu esimees, et töömahukaid arvutusi tehes oleks võimalik see summa teada saada. Kuid selles summas peavad kohtuniku palga ja muude kulude seas kajastuma ka süüdistatavatele ja tunnistajatele saadetud kutsed, iga kutse
5 krooni ja 50 senti.
Arvestada tuleb sedagi, et ühe vangi ülalpidamine läheb kuus maksma 13 614 krooni. Seega on Taivo Luige poolteist aastat vahi all pidamine läinud maksumaksjale maksma ligi veerand miljonit krooni.
Kuid see ei pruugi olla kaugeltki kõik, mis maksumaksjal tasuda tuleb.
Petuskeemi teine väidetav ninamees – Rein Kallaste – taotles kohtult, et riik tema
100 000kroonised advokaadiarved kinni maksaks.
Asi jäi üksnes selle taha pidama, et mees ei suutnud vajalikke arveid kohtule esitada.
Kallastet süüdistati enne teo aegumist riigilt 3,7 miljoni krooni väljapetmises.
Samal teemal: “Ettevaatust, jõuluvana!”, ML, 29. november 2007.
