Kaitsepolitsei uurimisandmetel edastas riigireetmises süüdi mõistetud endine kõrge riigiametnik Herman Simm Vene välisluurele ligi 13 aasta vältel tuhandeid salastatud dokumente.

Uurimisandmetest selgub, et Simm asus Vene välisluure teenistuse SVR-iga koostööd tegema juba 1995. aasta suvest ning lekitas salajast teavet kuni tema kinnipidamiseni mullu septembris. Nii edastas ta SVR-i kontaktisikutele 19 salajase tasemega riigisaladust sisaldanud dokumenti, ühe konfidentsiaalse tasemega dokumendi ja neli piiratud tasemega dokumenti.

Samuti lekitas Simm Vene ametivõimudele Eestile välislepingute alusel edastatud välisriikide ja rahvusvaheliste organisatsioonide side- ning infosüsteeme, andmeturvet, luuret, vastuluuret ning kaitsepoliitikat käsitlevat teavet, sealhulgas vähemalt 82 piiratud, 247 konfidentsiaalse ja 33 salajase tasemega välisteabe dokumenti.

Ühtlasi kogus Simm uurimisandmetel ning edastas SVR-i kontaktisikutele muud teavet isikute ja isikuandmete kohta, millega kahjustas Eesti huve ning andis võimaluse riigireetmisele.

Simm andis alates 2001. aasta 1. septembrist SVR-i kontaktisikutele vähemalt 2098 Eesti kaitsepoliitikat, kaitseväge, välissuhtlust ja teabesüsteeme käsitlevat dokumenti.

Simmi tegevust juhtisid eri aegadel kaks SVR-i ohvitseri. Uurimisandmetel oli tegemist Valeri Žemtsoviga ning Portugali kodaniku Antonio Ve Jesus Amorett Grafi identiteeti kasutanud Sergei Jakovleviga. Viimane neist on praegu kuulutatud rahvusvaheliselt tagaotsitavaks ning tema suhtes on väljastatud Euroopa vahistamise määrus.

Simm kohtus SVR-i kontaktisikutega 15 Euroopa riigis ning kõik kohtumised olid seotud Simmi töölähetuste või puhkusereisidega.

Harju maakohus mõistis Herman Simmi kolmapäeval kokkuleppemenetluse käigus süüdi riigireetmises ja asutusesisese teabe edastamises ning määras talle liitkaristuseks 12 aasta ja kuue kuu pikkuse vangistuse. Simmilt mõisteti välja ka kaitseministeeriumi esitatud tsiviilhagi kuriteoga tekitatud kahju osas 20 155 000 krooni.

Riigireetmisele kaasaaitamises kahtlustatud Simmi abikaasa Heete Simmi vabastas riigiprokuratuur kahtluse alt ja tema suhtes lõpetati menetlus kuriteokoosseisu puudumise tõttu.

Mullu 21. septembril vahi alla võetud Herman Simm töötas kuni 2006. aasta novembrini kaitseministeeriumi julgeolekuosakonna juhatajana, kusjuures tal oli aastaid ligipääs riigi salastatud teabele ja just tema ülesanne oli sõlmida Eesti partnerriikidega salastatud teabe kaitse kokkuleppeid.

Pärast viis aastat kestnud teenistust kaitseministeeriumi julgeolekuosakonna juhina asus Simm 2006. aasta novembris tööle ministeeriumi nõunikuna, kus ta oli ametis mullu kevadeni.

Herman Simmi on autasustatud IV klassi Valgetähe ja kaitseministeeriumi II klassi teenetemärgiga, kaitseväe eriteenete risti, teabeameti teenetemedali ning politsei mälestusmedaliga, millest tal tuleb pärast kohtuotsuse jõustumist suure tõenäosusega loobuda.