Riik hakkab toetama lokaalsete küttevõrkude arendamist


Riik hakkab toetama lokaalsete küttevõrkude arendamist
Jaanus Marrandi kinnitab, et praegune valitsus annab puiduenergiale rohelise tee.Andres Orula

Eestis on umbes 230 erinevat kaugküttevõrku, millest kõik pole kaugeltki jätkusuutlikud.

Nüüd on majandus- ja kommunikatsiooniministeerium (MKM) teinud neile kõikidele kohustuse koostada oma küttevõrgu arengukava, millest peaks siis nähtuma nende tulevikuväljavaated, konkurentsivõimalused ja jätkusuutlikkus.

Piirkondades, kus ilmneb, et kaugküttevõrk ei ole piisavalt kestev, antakse kaugkütte korraldamine n-ö vabaturule. Kusjuures riigil on välja töötatud ka toetusmeetmed, mis abistaksid nendes piirkondades lokaalsete küttevariantide loomise. MKM on need lahendused praeguseks ka riigikogu rahanduskomisjonile esitanud ja võimalik, et järgmisel aastal need ka reaalselt rakendatakse.

Kui 1990ndatel uuendati maailmapangalaenu abil mitmete asulate katlamajad hakkepuidule, siis 2007. aasta elektrituruseadus tekitas selles vallas veelgi olulisema edasimineku. Selle põhjus oli, et kombijaamades hakkpuidust toodetud ühe MWh energia kohta hakati maksma toetust 53,7 eurot. 2015. aasta lõpuks rajatud koostootmisjaamade soojusvõimsus ulatus tasemeni 203,55 MW, elektrivõimsus oli 87,99 MW, elektrit toodeti sel moel kokku 742 GWh.

Aastal 2015 toodeti Eesti kaugkütte võrgupiirkondades üle 45% soojusest juba biomassist (üle 2 Twh). Vahepealsesse aega jäi veel Narva elektrijaamades puidu põletamine aastatel 2009–2012, toona põletati elektri tootmiseks 1,2 miljonit tihumeetrit puitu.

EL-i taastuvenergia direktiivi kohaselt peaks Eestis 2020. aastaks olema 25% energia sisetarbimisest taastuvenergia. Eesti on selle kohustuse täitnud (juba praegu on taastuvenergia osakaal 26,4%).

Riigikogu majanduskomisjoni liige ja säästva energia toetusrühma esimees Jaanus Marrandi selgitas puiduenergia seminaril, et koalitsioonilepingusse sätestatu põhjal toetab praegune võimuliit taastuvenergia tootjatele ning arendajatele võrdsete ning tehnoloogianeutraalsete võimaluste loomist taastuvenergia direktiivis ette nähtud paindlike koostöömehhanismide rakendamiseks.

„Koalitsioonilepe ütleb, et elektri ja soojatootmise pikaajaline eesmärk on järkjärguline üleminek taastuvenergeetikale, kusjuures taastuvenergia sektori arendamine peab käima tarbijatele säästlikul viisil,” selgitab Marrandi. „Eesmärk on, et 2030. aastaks toodetaks 80% Eestis tarbitavast soojusest kodumaisest biokütustest ja et taastuvenergia osakaal elektrienergia lõpptarbimises oleks 2030. aastal pool kogutarbimisest.”

Lisaks arendatakse Marrandi sõnul eelistatult elektri- ja soojusenergia koostootmist, võetakse vastu kaugkütteseadus, elektrituruseadus ja energiamajanduse arengukava ning toetatakse statistikakaubanduse raames tõhusa koostootmise puhul Narva elektrijaamades puidu kasutamist.
Viimane on aga Marrandi hinnangul praegu varjusurma vajunud.

„Statistikakaubanduse edasise arengu kohta ei ole mingeid arenguid praegu välja tuua, sisuliselt on see jäänud vaid paari ametniku ülelauajutuks,” nentis Marrandi. „Eesti üldeesmärk on 2014. aasta seisuga täidetud, mistõttu kuuluks 2014. aasta seisuga kauplemise koguseks ületoodetud 0,50 TWh.”

Ent valitsus on planeerinud reaalsed toetusmeetmed kaugkütte katelseadmetesse, trassidesse, lokaalkütte stimuleerimiseks seal, kus kaugküte välja ei vea – kaugküttesse mineva raha suuruseks on kinnitatud 70,5 miljonit eurot, lokaalkütte toetusmeede on veel kooskõlastamisel, projektis on selleks ette nähtud seitse miljonit eurot.

Marrandi kinnitas, et valitsus on kindel, et siseriiklikus energiakasutuses tuleb lähtuda võimalikult suurel määral kodumaisetest kütustest, sh puit.

„Puidu ja ka turba primaarenergiana kasutamine vähendab Eesti sõltuvust imporditavatest kütustest ja aitab seeläbi suurendada Eesti energiajulgeolekut ning vähendada tarbijate kulutusi energiale,” ütles ta.

Jäta kommentaar
või kommenteeri anonüümselt
Postitades kommentaari nõustud reeglitega
Loe kommentaare Loe kommentaare