Nõukogude ajal ülikoolis käinud inimesed mäletavad hästi, et õppimine oli küll tasuta, kuid stipendiumid olid väiksed ja nii mõnigi kord tuli nädal enne stipipäeva sepiku- ja petidieedil olla.

Praegused üliõpilased on aga õnnega koos, kuna valitsuses vastu võetud vajaduspõhiste õppetoetuste seadus lahendab tudengite igapäevase leiva mured ja nii on neil võimalik pühenduda kõige tähtsamale oma elus.

"Kui me ei soovi igavesti odavaks allhankeriigiks jääda ning tahame üles ehitada teadmistepõhist majandust, vajame tarku ja teotahtelisi üliõpilasi," selgitas peaminister Valdur Rindkere. "Vajaduspõhiste õppetoetuste abil tagatakse kõikidele võrdsed võimalused kõrghariduse saamiseks."

Üliõpilaste hinnangul on tegu nende elu põhjalikult muutva seadusega.

Tartu Ülikooli kolmanda kursuse juuratudengi Ervini (27) sõnul on valitsus teinud õige ning jätkusuutliku otsuse.

"Uut läpakat oleks hädasti vaja, korteriremont on pooleli, Bemmi sumps tahab keevitamist, firma vajab järjekordset rahasüsti. Kui oled tudeng, on sul sõna otseses mõttes iga päev midagi vaja.

Kahjuks ei suuda mu pensionäridest vanemad kõiki õpingutega seotud kulutusi katta ja nii on vajaduspõhisest õppetoetusest suur abi."

Ehitusinseneriks õppiv Neeme (19) on samuti uue seaduse üle õnnelik.

"Olen pea terve aasta ainult loengutes käinud ja raamatukogus konutanud. Vajaduspõhine õppetoetus annab mulle lõpuks võimaluse end tõelise üliõpilasena tunda.

Kas te kujutate ette, kui kallis on praegu õlu? Ilma vajaduspõhise õppetoetuseta ei saaks ma endale iialgi üle kolme õlle päevas lubada, kuid vaja oleks vähemalt kuus!

Mõnikord tahaks tüdrukutega väljas käia, kuid ka neil on omad vajadused. Kuigi ma ei usu, et just mina Birgiti lapse isa olen!

On tore, et riik paneb siin oma õla alla, nii et meie, üliõpilased, võime olmemured kõrvale jätta ning kogu hingega üliõpilaselu põhitegevusele keskenduda."

HILLAR KLINTTON

vahetusüliõpilane Paidest



KOKSTI

Kord kohati karsklasest puuki,

kes kahetses imemispruuki,

   sest leiti ta kerest,

   et eestlase verest

ta õlut sai mitugi kruuki.

A. ITSKOK


VILDE VAADE

ANTON VILDE

peast suviselt täitsa soe

Jumal tänatud, et jalgpall läbi sai. Nüüd saab jälle normaalse inimese kombel elada ning taas küljeluustki välja teha.

Teletäht pr Aunaste otsib peresid uude laulusaatesse lõõritama. Teen kaks ettepanekut. Eesti ehitajad võiksid ühendkoorina esitada laulu: "Kuuma päikese eest, tööle sukeldun ma, üks aju, kaks meest, keegi palka ei saa..."

Valitsuse meeskoor võiks üles astuda selle lauluga: "Ah milleks meile vaja seda Mustpeade maja, selle parseldame maha, lähme metsa elama!"

Minister Kiisler andis maarahvale pappi, et nad saaksid teenusekeskused püsti panna - kuhu läheb külapoele lisaks vihvivõrk ja kingsepp, kuhu maniküür-pediküür.

Meie ülekülanaised õed Tihedad olid kohe kuraasi täis, kui said teada, et edaspidi on elu nagu lill: keset poodi, taaraautomaadi kõrval ja õllekülmiku vahetus läheduses hakkavad naised saama kulmumassaaži ning samuti tekib võimalus lasta ergutada oma väsinud ripsmeid.

Veel pole kindel, kas külapoes saab ka Brasiilia depilatsiooni koos vahatamisega või tuleb selleks minna naabervalda, kus pannakse püsti ilusalong koos Soome, auru-, aroomi- ja soolasauna ning kahe vanniga (mulliga ja mullita).

Kõik on ilus ja tore. Aga kas keegi maameeste vajaduste peale ka nendes teenusekeskustes mõelnud on?

Miks mitte asutada avaliku maja funktsiooni täitev teenusekeskus? Kui rahakott ei võimalda eraldi maja rajada, võiks see asuda üldises teenusekeskuses eraldi sisse- ja väljakäiguga.

Esialgu võiks ühe säärase luua mitme valla peale, et kulusid kontrolli all hoida. Kui katseaeg läbi, siis on näha, kui suur huvi on ja mida tulevik toob. Kiisler, mõelge selle peale.

Vaevalt said põllumehed toetusallkirjad kokku ja need Brüsselis üle anda, kui juba tuli rõõmustav uudis meie põllumajanduse eduloost. Nimelt on tervelt 80 protsenti Eestis tarbitavast kanepist kasvatatud kodumaal.

Uskumatu: tervelt 80 protsenti on kodumaiste tootjate toodang! Mis siin enam nuriseda!? Huvitav, miks PRIA kanepikasvatust kui olulist põllukultuuri ei toeta?

Praegu käib kibekiire mopeedide registreerimine. Eesti rahva suvetraditsioone silmas pidades tekib küsimus, miks ei pea riiklikult olulise küsimusena grille ja šašlõkivardaid arvele võtma.


MUDA MIHKEL PAJATAB

Mõneks ajaks on magus elu läbi. Vahtisin päevade viisi telekast nii jalgpallilahinguid kui ka kergejõustikuheitlusi.

Võtsin selle ajaga viis kilo kaalus juurde. Istusin aina oma vanas kreslas, pilk ekraanil, ja nii need kilogrammid kogunesid.

Leida trampis toas vihaselt ringi ja sisises kui kõige vihasem rästik. Kuni telekas valitsesid haiged mehed, kes ühte pallinärakat taga ajavad, jäi temal mitu osa "Oru valitsejaid" vaatamata.

Selline jutt ajas mind marru. Mida teab üks seebinautija spordist või sport temast?

Mõni nädal kannatust, ja olen jälle oma kreslas nagu ühele tugitoolisportlasele kohane. Kui veel Leida-suguseid spordivõhikuid leidub, võin neilegi saladuseoori kergitada - algavad Londoni olümpiamängud.

Siis tuleb juba palju tõsisem istumine. Ma ei imestaks, kui tugitooliküljed koost lahti lagunevad, sest olümpiamängud võivad mu taguotsa oma 10 cm laiendada.

Kui uskuda Postimeest, peab Alaskas üks väga kõva jooksumees olema. Politsei pidas seal kinni mehe, kes olla juba 31 aastat jooksus olnud. Küll on mehel ikka võhma!

Teatest ei selgunud, kas mees viidi arstlikku kontrolli või lastakse tal edasi joosta. Ehk hiljem selgub.

Uudiste hankimiseks tuleb sammud poe poole sättida ja kuulata filosoofidelt, mida maailmas vahepeal juhtunud on.

Tervitus kõigile tugitoolisportlastele!



VAATAKS TÕTT

AARE KILP ja JANEK MÄGGI: "Eestist on majanduslikus mõttes saanud Skandinaavia provints, mille vereringe on ühendatud nii tugevalt ühe piirkonna külge, et soomlaste-rootslaste valupiiks tekitab Eestis maavärina."

Postimees, 26. veebruar 2001



TÕRRE PÕHJAST

On naisi, keda me kuulame ainult ühe silmaga.

GILBERT CESBRON




SÕNAL SABAST

- Parem laudas mage sõnn kui kambris sõge mann!

- Mehed eelistavad naiselikele liidritele liiderlikke naisi.

- Kui öösel kuuled peni ulgu, läheb kohe uni pelgu.

- Et saaksid mind soosida, tuleb sind moosida!

- Kas mehel üle vöö rippuda vats tohib, kui tots vahib?

ANDRES ÜLVISTE


PEAAEGU PEALT KUULDUD

Vampiir tuli Eestisse. Vaevalt üle piiri jõudnud, kohtas ta heas toitumuses sääske ja puuki.

"Hilja, vennas," ütles putukad. "Me tegime siin juba puhta töö."

HEIKI MAIBERG