Riot kaunistavad Eesti külas valminud lipumastid

Kose valla ettevõte Flagmore AS valmistas 5. augustil avatavate Rio de Janeiro suveolümpiamängude võistluspaikade ja linna jaoks peaaegu 2900 lipumasti. Esmaspäeval, 25.juulil saadeti viimased koormatäied maste läbi Tallinna lennujaama Lõuna-Ameerika poole teele.

Flagmore AS-i juhataja Rivo Sisas rääkis ajalehele Harju Elu, et firma on olümpiale varemgi tooteid valmistanud. Nii on mastidega varustatud Barcelona 1992., Lillehammeri 1994., Ateena 2004., Londoni 2012. ja Sotši 2014. aasta mänge. Aga kõik need võistluspaigad on asunud Euroopas. “Sellel aastal oleme esimest korda partner olümpiamängudele, mis toimuvad teisel kontinendil,” ütleb Sisas. Samuti on erakordne kiirus, millega mastid tuli valmis teha. Teada on, et pakkumine oli 2015. kevadel. “Kuid mingite vaidluste tulemusena jäi tellimuse täitmine viimasele minutile,” lisab ta. Töö algas tänavu juunis.

“2863 lipumasti tegemine ja valmis saamine tähtajaks tundus uskumatu nii ostvale firmale kui olümpiakomiteele. Nad saatsid oma eriesindajad veenduma, et selline tootmine on olemas ja tellimuse võitmise taga on ka reaalne võimekus vajalike koguseid pakkuda,” meenutab Rivo Sisas. Tema sõnul oli preili Coelho Riost nähtuga rahul ja töö võis juunis alata.

Tähtajad surusid peale ning olümpia avamist 5. augustil ei saa kuidagi edasi lükata. Seepärast töötati Flagmore AS-is kahes vahetuses kella viie hommikul kuni kaheni öösel. Tööajad olid ka laupäevad ja pühapäevad.

Esmaspäeval, 25. juulil saadeti viimased autokoormad Kose vallast teele. Ühe masti kõrgus on 8–12 meetrit. Kõik need järjestikku kokku pannes võtaksid mastid enda alla umbes 28 kilomeetrit. “Kogus võrdub saadetisega, mille kaal on 105 tonni ja see on 15 autokoormat,” võrdleb Sisas. Rio de Janeiro sai Linus Banner Bar mastid ja välimise nöörisüsteemi.