RMK ei saanud luba puhkekohti sulgeda
Keskkonnaamet pani käe ette RMK plaanile kaotada lähiaastail kümneid puhkekohti. Amet leidis, et vähene külastatavus ei saa olla sulgemise argument.
RMK saatis juunis keskkonnaametile kirja, kus öeldud, et plaan on likvideerida nelja aasta jooksul 60 avalikus kasutuses olevat looduspuhkuse objekti. Nimekirjas on 16 matka- või õpperada, 2 jalgrattarada, üle 30 lõkke- või puhkekoha, 5 vaatetorni jms.
Tagurpidi käija
Ligi 40 objekti puhul märgib RMK likvideerimisettepaneku peapõhjuseks vähese külastatavuse. "Seda selgitame pideva jälgimisega," ütles RMK loodushoiuosakonna juhataja Marge Rammo. Ta tõi näiteks puhkekoha, mille juurde ei teki suve jooksulgi ainsatki jäljerida, ja lõkkekoha, kus ühtegi valmistehtud halgu pole kasutatud.
Lisaks põhjendab RMK objektide likvideerimist amortiseerumisega (nt lagunenud laudtee) või sellega, et rajatised on täielikult või osaliselt seotud eramaadega, mille omanikud avalikku puhkamist oma maadel näha ei taha.
60 objekti moodustavad RMK hallata olevatest puhke- ehk n-ö igaüheõiguse rajatistest 1% - üldse kokku on neid üle Eesti 6000. Marge Rammo rääkis, et objektide likvideerimise soov on seotud puhkerajatiste korrastamisega, mis on kestnud 2009. aastast.
RMK sai tookord looduskaitseametkonna reformis enda hallata taristu, kus valitses paras segadus. Osa rajatisi on pärit nõukogude ajast, kui neid ehitades ei tulnud arvestada eramaadega; osa on valminud hilisemal projektiajastul, mil neid on sattunud ka sinna, kus need tegelikult kasutust ei leia.
Peale otsese korrastamise seisis RMK ligi poolte objektide puhul fakti ees, et tuleb hakata ajas tagurpidi käima. Seaduse järgi peab igal avalikus kasutuses oleval objektil olema kasutusluba, loaks ja ehitusregistrisse kandmiseks on vaja projekti ja vajaduse korral kooskõlastust eramaaomanikega. "Keskkonna-
ameti eelkäija looduskaitsekeskus väga põhjalikult selle poolega ei tegelnud. Meil tuli hakata tagantjärele projekte tekitama ja maaomanikega läbirääkimisi pidama," selgitas Marge Rammo.
Nüüdses nimekirjas on seega lagunenud ja vähese kasutusega objektide kõrval ka need, mille puhul eramaaomanikud on üheselt ütelnud, et objekti pole võimalik alles jätta. Üldse asub 60 objektist 22 era- ja 8 jätkuvalt riigi omandis oleval maal. "Seal, kus maaomanik kooskõlastust
ei anna, ei tohi me ju tegelikult ka hooldustöid teha," nentis Rammo.
Vaja kaugelt vaadata
Vähest kasutamist märkides on RMK oma kirjas objektiti viidanud ka lähedal asuvatele puhkekohtadele, mis võiks ühe matkaraja või lõkkekoha likvideerimist korvata. Sellele vaidleb põhimõtteliselt vastu keskkonna-
ameti peadirektori asetäitja Leelo Kukk, kelle arvates ei peaks loodusturismi puhul inimeste suurt kogunemist taotlema.
"Nende objektide kasutamine ei pea olema massiline", märkis Kukk. "Paikades, kus käib väga palju rahvast koos, võib see loodust hoopis kahjustada." Ta lisas, et peale turistide kasutavad seda taristut ju ka seiretöötajad, looduse õppijad ja paljud teised huvirühmad.
Amet on RMK nimekirja läbi töötanud ja 9 objekti likvideerimise asjus ka nõusoleku andnud, kuid paljude puhul seatakse lisatingimusi või soovitakse lisateavet. Ka leiab amet, et kogu selle avalikus kasutuses oleva taristu tulevik vajab üldisemat vaadet ja arutelu.
"On tähtis, et me ei teeks otsuseid ametkonna sees, kuna asi puudutab laiemat avalikkust," ütles Leelo Kukk. Erinevalt RMKst lähtub keskkonna-
amet tema sõnul mitte külastatavuse sagedusest, vaid objekti tähtsusest antud piirkonnas.
"Mõni matkarada võib piirkonnas olla ainuke kohalikke elupaigatüüpe tutvustav objekt, mida kindlasti ei tohiks kaotada. Ka siis, kui seal massiliselt ei käida, peab inimestele jääma võimalus seda kasutada," rääkis Kukk, lisades, et likvideerimise asemel võiks objekte ehk ka kohalikele seltsidele üle anda.
"Taevaskojas käib kindlalt rohkem rahvast kui Häädemeeste või Pikla linnutornides, aga meile on just need tähtsad," ütles Eesti Ornitoloogiaühingu tegevjuht Andres Kalamees. Ühing on RMK-le teatanud, et soovib mitme vaatlustorni säilitamist.
Arutelu suuremas ringis
Samuti soovivad linnumehedki arutelu, mis oleks laiem kui ainult RMK nüüdne objektinimekiri. "Eesti on ju tuntud ka nišiloodusturismi paigana ja see tähendab, et ei saa lähtuda vaid majanduslikest kaalutlustest," seletas Kalamees. "Võimalikult lai peaks arutelu olema seetõttu, et RMK ei pruugi ju teadagi kõikide rajatiste tähtsust."
Keskkonnaamet plaanib RMK kirjast ajendatult alustada looduses olevate avalike puhkekohtade teemal laia arutelu.
Kas likvideerida?
Objekt Likvideerimise põhjus Lisamärkused
Pikla 3 linnutorni objekt või juurdepääs eramaadel / tornid paiknevad karjatataval
pole maaomanike nõusolekut maa-alal,
kasutamine problemaatiline;
tornid amortiseerunud
Nedrema puisniidu madal külastatavus / vaja likvideerida
loodusrada kaitstava väärtuse tutvustamine amortiseerunud laudrada
mujal otstarbekam
Mikilä lõkkekoht madal külastatavus väga probleemne,
juurdepääs läbi mitme eramaa
Allikas: väljavõte RMK kirja lisast
URMAS VAHUR
Nedrema puisniidu hooldaja
Ma imestan RMK põhjendust, et Nedrema puisniidu laudrada tuleb likvideerida vähese külastatavuse pärast ning seetõttu, nagu oleks "kaitstava väärtuse tutvustamine mujal otstarbekam". Kus on see veel otstarbekam, kui Põhja-Euroopa suurimal puisniidul, mis asub otse maantee ääres. Nedremal käib tegelikult väga palju inimesi. Kord tegi paljude siinsete rajatiste algataja Kaljo Brandt statistikat - suvel kahe kuuga 1500 inimest.
Puisniidu laudtee, mis ühendab soosaari, rajas 1990. aastate lõpul Koonga Looduse Sihtasutus. Tänu sihtasutusele olid üleval ka tahvlid, viidad, infostendid jne.
Viimase ajaga, kui rajatisi haldab RMK, on siin liikumine muutunud palju keerulisemaks.
Kolme aasta eest alustas RMK laudtee rekonstrueerimist. Tee lühem osa vahetati välja ja sildid-viidad korjati ära.
Veel uued postid jõuti ka panna, aga siis tööd seiskusid.
Silte ei ole üleval ikka veel ja uus laudtee osa laguneb, sest tehti praaktööd, ehitati liiga õhukesest lauast.
