RMK hakkas kaameratega metsareostajaid püüdma
RMK pani riigimetsa üles esimesed valvekaamerad, mis aitavad tabada metsa alla prügi viivaid inimesi. Kogutud tõendusmaterjali annab RMK üle keskkonnainspektsioonile reostajate kindlakstegemiseks ning neile karistuse määramiseks.
RMK metsakasvatuse peaspetsialisti Toomas Väädi sõnul hakkavad kaamerad esialgu valvama 40 metsaala üle Eesti, kuhu inimesed eriti varmalt oma prügi viivad. “Vaatamata pidevale teavitustööle ja ulatuslikele talgutele ei ole metsade reostamine vähenenud ning paraku on meie seas ikka veel neid, kes peavad normaalseks oma prügi metsa alla viimist,” ütles Väät.
Et sellised reostajad ka karistatud saaksid, üritab RMK kaamerate abil keskkonnainspektsioonile rikkumiste menetlemiseks prügistajatest piisavalt tõendusmaterjali koguda. “Valvekaamerate täpset asukohta me mõistagi ei avalikusta, samuti tõstame neid pidevalt ümber,” lisas Väät.
Keskkonnainspektsooni keskkonnakaitse osakonna juhataja Silva Prihodko sõnul on metsaprügistajate tabamine keeruline, sest jäätmed visatakse tavaliselt loodusesse salaja ning äravisatud prahi põhjal ei ole nende toojat sageli võimalik välja selgitada. “Usume, et RMK prügikaamerate piltidelt saame vajalikku tõendusmaterjali, mis võimaldab metsade reostajaid kindlaks teha ning neid vastutusele võtta,” sõnas Prihodko.
Eelmisel aastal jõudis keskkonnainspektsiooni 305 kaebust jäätmete ebaseadusliku ladestamise kohta, millest suur osa oli seotud metsa alla või kusagile mujale loodusesse tekkinud prügihunnikutega. Sellele lisandusid inspektsiooni enda avastatud prügihunnikud.
Selle aasta kuue kuuga on RMK riigimetsast koristanud 250 tonni prügi, mis on peaaegu sama palju kui kogu eelmise aasta jooksul kokku. Suur osa riigimaalt koristatud prügist on ehitus- ja segaolmejäätmed. Tänavu on metsade prügist koristamine läinud RMK-le maksma juba 53 000 eurot.
Vastavalt jäätmeseadusele saab eraisikust prügi metsa alla viijat praegu karistada kuni 1200-eurose rahatrahviga. Juriidilisest isikust prügistaja puhul on trahvisumma kuni 3200 eurot. Metsa visatud prügihunnikutest saab igaüks teada anda kohalikule omavalitsusele või helistades keskkonnainspektsiooni valvetelefonile 1313. Samuti kutsub RMK üles kõiki valvsaid inimesi metsareostajaid teolt tabades pildistama, nende autonumbreid üles kirjutama ning tõendusmaterjali otse keskkonnainspektsioonile edastama.
Keskkonnaministeeriumi jäätmeosakonna juhataja Peeter Eek ütles, et RMK ja keskkonnainspektsiooni initsiatiiv on teretulnud ja väga vajalik.
"Lisaks tagajärgedega tegelemisele on tarvis aru saada probleemi põhjustest. Prügistamise üks kõige olulisemaid põhjuseid on paljude majapidamiste välja jätmine olmejäätmete veosüsteemist. Statistikaameti hinnangul oli 2012. aastal väljaspool kogumissüsteemi 5 protsenti elanikkonnast, mis tähendab ligikaudu 65 000 elanikku. Sellele lisanduvad veel suvekodud.
Vaadates täna meie metsaaluseid on selge, et prügi metsa vedamise harjumus ei ole vähenenud. Kui inimesed oleks liitunud jäätmete kogumissüsteemiga, siis poleks vajadust otsida prügile muud kohta. Veosüsteemiga liitumise tagamine on kohalike omavalitsuste ülesanne, kes aga ei ole selles küsimuses sageli piisavalt ranged.
Kahjuks saab praegu väita, et suurem paindlikkus kogumise tingimustes ja veosagedustes soodustab sageli ka prügistamist. Euroopa näidete põhjal võib samuti väita, et lisaks teadlikkuse kasvule on äärmiselt olulised ka range liitumiskohustus ning tõhus järelevalve ", lisas Eek.
