Rõivas: Eestis makstakse igal aastal maaelu- ja põllumajandustoetusi kokku enam kui 200 miljoni euro ulatuses

Peaminister Taavi Rõivas vastas eile Riigikogu liikmete Arno Silla, Martin Helme, Henn Põlluaasa, Mart Helme, Uno Kaskpeiti, Jaak Madisoni ja Raivo Põldaru 5. mail esitatud arupärimisele põllumajandustoetuste kohta.

Arupärijad tõid esile, et tulenevalt mitmetest põhjustest on Eesti sealiha ja piima tootmine sattunud sügavasse kriisi. Olukorra leevendamiseks on vajalik valitsuse kiire sekkumine. Nad rõhutasid, et kodumaise põllumajanduse- ja toidutootmise säilitamisel on laiem majanduslik mõju maapiirkondadele, Eesti ekspordivõimele ja põllumajanduse sidussektorile nii maal kui ka linnas.

Arupärijad soovisid teada, missuguseid üleminekutoetusi või muid abinõusid on veel sellel aastal Euroopa Liidu poolt lubatud, et tagada Eesti põllumajandustootjate võrdne kohtlemine teiste riikide tootjatega ja leevendada turukriisi mõjusid.

Rõivase sõnul annavad põllumajandustootjatele kõige suurema rahalise toe Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika raames makstavad otsetoetused, mille summa praegusel rahastamisperioodil on oluliselt suurem võrreldes eelneva rahastamisperioodiga. Perioodiks 2014—2020 on Eestile Euroopa Liidu eelarvest eraldatud otsetoetuste kogusumma üle miljardi euro. Eelneva rahastamisperioodi kogusumma oli 502,8 miljonit eurot Euroopa Liidu vahenditest.

„Eesti põllumajanduse käekäik on olnud valitsuse kõrgendatud tähelepanu all, eriti piimandus- ja seakasvatussektor,“ ütles Rõivas. „Me teeme kõikvõimaliku ja endast oleneva selle olukorra parandamiseks.“ Ta selgitas, et olukorda Euroopa Liidu ühisel piima- ja sealihaturul mõjutab eelkõige nõudluse ja pakkumise vahekord, sest Eestis toodetakse piima näiteks 1,7 korda rohkem, kui tarbitakse. Ainuüksi see lihtne fakt ütleb, et me sõltume sellest, kui edukalt me suudame oma piimasaadusi müüa väljapoole Eestit. „Me teame, et ära on langenud traditsioonilised suuremahulised eksportturud ja uute turgude leidmine on väga aeganõudev,“ nentis peaminister. Rõivas märkis, et selleks tuleb võimalikult efektiivselt ja targalt ära kasutada kõik võimalused, muu hulgas Euroopa Liidu poolt rakendatavad turukorraldus- ja kriisiabimeetmed.

Rõivas peab oluliseks Eesti põllumajanduse ja kogu toidusektori jätkusuutlikkuse tagamiseks uute eksportturgude avamist. „Maaeluministri ja ettevõtlusministri juhtimisel tuleb jätkata tööd selle nimel, et Eesti tooted jõuaksid Hiina ja Jaapani turgudele. Hiinaga on juba sõlmitud toiduohutuse protokollid Eesti piimast, kilust ja räimest valmistatud toodete lubamiseks sealsetele turgudele. Tööd uute turgude leidmisel ja avamisel jätkuvad,“ selgitas peaminister.

Rõivas märkis, et Eestis makstakse igal aastal erinevaid maaelu- ja põllumajandustoetusi kokku enam kui 200 miljoni euro ulatuses, sealhulgas sellel aastal otsetoetusi ligikaudu 114 miljoni euro ulatuses. Lisaks on ka valitsuses riigi eelarvestrateegia arutelude käigus järgmiseks aastaks kokku lepitud maksta veel täiendavalt 4,6 miljonit eurot on otse piimatootjatele. Ja samuti on kokku lepitud 15 miljoni ulatuses suurprojektide investeerimistoetus piimatoodetele kõrgema lisandväärtuse loomiseks.

„Valitsuse kabinetinõupidamise päevakorras ootab läbiarutamist ja otsustamist Maaelu Edendamise Sihtasutuse juurde äriühingu loomine, mis annaks Maaeluministeeriumi hinnangul juurde uusi ja paindlikke võimalusi finantsiliste vahendite kasutamiseks põllumajandussektori toetamisel,“ märkis Rõivas.