Kui alates 2011. aastast sündide arv Eestis aina langes, siis juba 2015. aastal vähenemine peatus ja tegi väikese tõusu – mullu sündis kogu aasta jooksul 281 last (2,1%) rohkem kui tunamullu.

Siseministeeriumi rahvastiku toimingute osakonna tänavustele andmetele tuginedes saab väita, et sündide kasv jätkub seega tõusutrendis. Nii võib loota, et sel aastal pannakse kirja taas vähemalt 14 000 uut ilmakodanikku, viimati küündis see Eestis selleni 2012. aastal. Läinud aastal registreeriti ühtekokku 13 973 sündi.

Riigikogu õiguskomisjoni esimehe Heljo Pikhofi hinnangul mõjutab viimase aja sündimuse kasvu eelkõige järjekindel perepoliitiline suund, mis on lastega peredele pakkunud stabiilset keskkonda ja julgustust oma pereplaneerimise otsuste tegemiseks.

„Inimestel on tekkinud usaldus ja kindlustunne, sest pere loomist ning suurendamist toetavad süsteemid on stabiilsed, mistõttu julgetakse langetada otsuseid lapsi saada,“ selgitas Pikhof.

Tõenäoliselt mõjutab Pikhofi arvates otsustamist ka majanduskeskkonna ja tööturu stabiliseerumine – teadmine, et lapsi suudetakse ülal pidada ka pärast vanemahüvitise perioodi lõppemist.

Oma roll on ilmselt ka edasilükatud sündide realiseerumisel. Kuna Eesti kuulub nende riikide sekka, kus sünnitusiga kasvab, siis varasemalt inimeste hariduse omandamise ja karjääri rajamise tõttu edasi lükatud sünnid võivad nüüd olla hakanud realiseeruma, lisas ta.

Samas nentis Pikhof, et sündimust mõjutavad tegurid on enamasti pika viiteajaga ning koosnevad paljudest erinevatest teguritest majandusest kuni ühiskondlike normideni välja.