Rootsis on hunte vähemaks jäänud

Rootsi metsades elab ekspertide arvates umbes 340 hunti. See on 20% vähem kui eelmisel aastal.

Rootsi keskkonnnakaitseagentuur (Naturvårdsverket) avalikustas andmed täna, 1. juunil ning need phinevad talvise huntide, karude, ilveste ja ahmide loenduse andmetel.

Huntide arvu langusele on kaasa aidanud jaht ja looduslikud faktorid - sünnid ja surmad.

Inventuur näitas, et territooriume, kus hundid elada võiksid, on palju, aga hundiperekondade arv on langenud, ja seda peamiselt just jahi tulemusel. Uued paarid on ennast sisse seadnud vanadel territoriumitel, kuid pole järglasi saanud," selgitas ülevaadet tutvustades agentuuri esindaja Maria Hörnell Willebrand.

Perekondade arvul on aga arvukusele sur mõju, sest populatsiooni suuruse arvutamine põhineb n-ö taastootmisel ehk järglaste saamisel.

Viimastel aastatel on suurte kiskjaliste (huntide, karude, ilveste ja ahmide) arv Rootsis kokkuvõttes siski kasvanud, kui võrrelda sajandivahetuseaegsete aastatega.

Jahi käigus tapetud huntidest paljud olid heas tervislikus seisundis, mis näitab, et Rootsi hundipopulatsioon on 1970ndate madalseisust taastunud.