Rõude külaselts näitas suurrätikuid

                     
Suurrätikupäevast osavõtjad. Foto: Ants Maripuu.
Suurrätikupäevast osavõtjad. Foto: Ants Maripuu.
---

Laupäeval, 24. oktoobril toimus Rõude külamajas suurrätiku päev. Huvilisi oli kohale tulnud Haapsalust Lihulani, ka Kuijõelt ja Kasarist.

Suurrätikute päeva eel uuriti selle riietuseseme ajalugu Rõudes ja lähiümbruses. Üles kirjutati enam kui viiekümne suurrätiku lugu ning neist tehti ka pildid. Telgedel sai valmis kootud üks suurrätik, teine on veel pooleli.

Näitusel oli väljas üle kolmekümne suurrätiku.

Suurrätiku päeva viis läbi kohaliku Kangrupesa juhataja ja käsitööõpetaja Helve Tellei. Suurtätiku päeva toetas Kohaliku Omaalgatuse Programm.

Logi sisse

Logi sisse kasutades oma
Facebooki, Twitteri või Google'i kontot või e-posti aadressi.


Jäta kommentaar
või kommenteeri anonüümselt
Postitades kommentaari nõustud reeglitega
Loe kommentaare Loe kommentaare

Maaleht - viimased uudised
Tartumaa viljakasvataja Kaino Lopp (vasakul) pärib  Syngenta esindajalt Kaupo Suigult, miks tänavu põllul pritsimiskahjustused tekkisid.
Tartumaa viljakasvataja Kaino Lopp (vasakul) pärib Syngenta esindajalt Kaupo Suigult, miks tänavu põllul pritsimiskahjustused tekkisid.
Kuigi viljapõllud näevad head välja, võib saak jääda ebaühtlaseks külmast tingitud pritsimiskahjustuste tõttu. Soojade saabudes asusid tegevusse röövikud.
Lüpsjad varem pensionile? (5)
4. juuli 2015 12:01
Rita Mandel leiab, et lüpsjad võiks küll varem pensionile saada, sest uneaja vähesusest tingitud väsimus hakkab tervise peale.
Rita Mandel leiab, et lüpsjad võiks küll varem pensionile saada, sest uneaja vähesusest tingitud väsimus hakkab tervise peale.
Ajal mil pensioniiga aastatega vaid tõuseb, võiks raske lüpsjatöö tegijad siiski varem pensionile saada,
leiab ühes Põlvamaa talulaudas lüpsjana leiba teeniv Rita Mandel.
Tammekäära talu agronoomist perepoeg Jaak Soosaar kasvatab põlduba teist aastat. Kui mullu kasvas põlduba 540-l, siis tänavu laiub see kultuur 650 hektaril.
Tammekäära talu agronoomist perepoeg Jaak Soosaar kasvatab põlduba teist aastat. Kui mullu kasvas põlduba 540-l, siis tänavu laiub see kultuur 650 hektaril.
Kui raps jõudis kunagi Eestisse rahakultuurina, siis põldoa juurutajad tõstavad esile keskkonnahoidu: muldade rikastamist ja lämmastiku sidumist. Põlduba peetakse heaks eelviljaks ja loomasöödaks.