Rõuges avatakse taanlaste mälestuskivi

 (2)
Rõuges avatakse taanlaste mälestuskivi
Rõuge kiviraidur Margus Kurvits (vasakul) ja Taani vabatahtlikele püstitatava mälestuskivi idee autor Avo Eisen. Foto: Raivo Tasso

Ajaloohuvilise Rõuge mehe Avo Eiseni algatusel avatakse 22. juuni keskpäeval Rõuges mälestuskivi Vabadussõjas osalenud Taani vabatahtlikele. “Me taastame sellega rahva mälu,” põhjendab ta.

Eisenile oli üllatuseks, kui kergesti tema idee omaks võeti ja kuidas see edenenud on.

Sel talvel leidis ta internetist info, et Vabadussõjas tulid eestlastele appi ka vabatahtlikud Taanist ja et nende rindetee sai alguse Rõugest.

Eisen pöördus vallavalitsuse poole sooviga, et taanlaste panuse jäädvustamiseks püstitada Rõugesse mälestuskivi.

Vallas leiti mõttel jumet olevat ja volikogu otsusega nimetati nn rahvamaja park – nii seda rahvas kutsus – Mälestuste pargiks. Eesmärk on talletada seal Rõuge ajalooga seotud väärt sündmusi või tegelasi.

Taanlaste mälestuskivi tuleb Vabadussõja monumendi lähedale. Neil päevil saavad valmis mälestuskivi alus ja teerajad selleni.

Ka kivi ise on juba peaaegu valmis, Rõuge valla oma kiviraidur Margus Kurvits annab sellele viimast lihvi. Kurvits on sama mees, kes Rõugesse ka “Eesti ema” kuju raius.

Mälestuskivi läks maksma 7736 eurot. “Küsisin raha kaitseministeeriumilt, ja see tuli kiiresti,” kiidab Eisen.

Eiseni sõnul oli Taani vabatahtlike korpuse paarisajast võitlejast Vabadussõjas palju abi. Neil oli hea relvastus ja nad aitasid eestlastel maikuus 1919 Rõugest Põhja-Lätisse edasi tungida. Suvel aga suunati nad Pihkva rindele ja sealgi hakkas rinne seejärel kiiresti edasi liikuma.

Teadaolevalt langes Eesti vabaduse eest paarkümmend taanlast.

Maaleht maksab igal kuul ühele tellijale Eesti keskmist palka ja nii 12 kuud järjest.
Telli Maaleht ja osale tellijapalga loosimises!
Vaata lähemalt >

Jäta kommentaar
või kommenteeri anonüümselt
Postitades kommentaari nõustud reeglitega
Loe kommentaare Loe kommentaare