Ruhnu saarel seni tasuta voolanud kraanivett ootab peagi kirvehind
“Saarerahvale sellest mingit probleemi ei ole,” naerab Ruhnu vallavanem Aare Sünter. “Kui inimesed tarbivad ja neile selle eest arveid ei esitata, siis see on ju tore.”
Buldersi talu peremees Kaarel Lauk on murelikum.
“Tasuta lõunaid pole olemas ja mingis vormis tuleb see meile tagasi. Tont teab, mis hindu meilt pärast küsitakse, sest keegi peab ju ka praeguse vee kinni maksma,” kahtlustab ta.
Tarbijad liituvad aeglaselt
Lauk eelistaks algusest peale püsivust, mitte poolpidust värki maa ja taeva vahel. “Kuid vesi, mis kraanist tuleb, on küll korralik ja kvaliteetne,” hindab ta.
Ruhnu saarele veevärgi ja kanalisatsiooni rajanud aktsiaseltsi Kuressaare Veevärk juhatuse liige Ain Saaremäel selgitab, et asjaajamine on viibinud Ruhnu tarbijate aeglase liitumise tõttu, mis omakorda pole firmal lasknud koostada vee hinna vettpidavat arvestust.
“Kuna varem kogu saart hõlmavat kanalisatsiooni ei olnud, pidime ootama, kuni Ruhnu inimesed jõuavad oma maja- ja õuesisesed torustikud valmis, et nad saaksid meie süsteemi kasutada,” räägib Saaremäel. “Nüüd on kriitiline mass – umbes kakskümmend viis majapidamist – veevärgi ja kanalisatsiooniga ühinenud ning saame hakata ka hinnaettepanekut koostama.”
Ruhnlaste aeglase liitumistempo suhtes on veevärgifirma mõistev: kõik materjalid tuleb kaugele meresaarele ju suure vaevaga kohale toimetada ning see võtab aega.
Seni ei olnud Kuressaare Veevärgil oma sõnul seega mingit ettekujutust, kui suur võiks olla ruhnlaste veetarbimine ning kui palju produtseeritakse saare peale reovett.
“Me ei saanud õieti reoveepuhastitki proovida, sest polnud reovett, millega proovida!” toob Saaremäel näiteks.
Nii ei saanud Kuressaare Veevärk ka hinnaettepanekut teha, see oleks olnud väga õunte pealt ennustamine.
“Nii väikese süsteemi puhul, kus tarbimine on umbes 100 kantmeetrit kuus, on eksimise võimalus väga suur. Kui 50 kandiga mööda paned, oled poolega eksinud,” tõdeb Saaremäel.
Toetuseta ei jaksa vett osta
Saaremäel kinnitab, et tagantjärele arveid tasuta tarbitud vee eest kellelegi esitama ei hakata, üleminekuperioodi kulud kaetakse koostöös vallavalitsusega.
Mis puudutab aga peagi Ruhnu veele määratavat hinda, siis kujuneb selle omahind tõesti märksa kõrgemaks kui mandri või Saaremaa vee oma.
“Omahind tuleb kõrge. Aga me oleme vallaga kokku leppinud, et hinna üks komponent saab olema omavalitsuse dotatsioon,” ütleb veefirma esindaja. “See on algusest peale selge olnud, et ilma omavalitsuse dotatsioonita ei jõuks Ruhnu vee hinda keegi maksta.”
Moodsa veevärgisüsteemi rajamise Ruhnu põhjustas tarvidus viia vee kvaliteet vastavusse Euroopa Liidu direktiividega.
2007. aastal vastu võetud Ruhnu veevärgisüsteemi arengukava kohaselt tarbitakse Ruhnus 2020. aastal maksimaalselt kuni 22 kuupmeetrit vett päevas.
