Saabub suur ühinemisesmaspäev
Uue nädala esmaspäeval kell 17 kogunevad Nõva, Oru, Risti ja Taebla valdade volikogud Oru vallamajja, et teha suuri ja oletatavasti lõplikke otsuseid.
Põhimõtteliselt on kaks võimalust: kõik hääletavad ühinemise poolt, volikogude esimehed kirjutavad lepingule alla ning see antakse üle maavanem Innar Mäesalule.
Teine võimalus on, et Nõva otsus tuleb eitav. Aluse selleks variandiks annavad nädalavahetusel toimunud rahvaküsitluse tulemused.
Nimelt olid nõvakad vastu, kolme enamhäälega küll, aga siiski. Hääleõiguslike nimekirja kuulunud 345 vallaelanikust tegid oma otsuse 133, uue omavalitsusüksuse loomise poolt hääletas 65, vastu oli 68.
Kui volikogu otsus tekitab veel kahtlusi, siis Nõva vallavanem Aldo Tamm on selgelt muutuste poolt. “Praeguste külakogukondlike omavalitsustega enam demokraatiat tasemel ei hoia,” kinnitab ta.
Hääletati leigelt poolt
Ülejäänud kolmes vallas oli elanike huvi omavalitsuse saatuse vastu leige, ning nagu niisugustel juhtudel tavaks, poolthääled selges ülekaalus.
Oru valla nimekirja 740 valijast osales vaid 100. Poolt hääletas 74, vastu 26. Suhtarvude keeles tähendab see, et ühinemist pooldab iga kümnes orulane.
Risti 753 valijast tegid oma valiku 155. Poolt 126, vastu 29. Taebla 2022st valimisnimekirja kantud kodanikust käis hääletamas 237. Poolt oli 162, vastu 75.
Kui plaanitu teoks saab, tähendab see üsna suure valla tekkimist. 2013. aasta alguse seisuga elas piirkonnas 4674 inimest ehk veidi vähem kui iga viies läänemaalane.
Läänemaa pindalast moodustab ühinemispiirkond 27%.
Põhjused, miks ühinemise suunas liiguti, on toodud Nõva, Oru, Risti ja Taebla valla ühinemislepingu seletuskirjas.
Selles väidetakse, et praegune omavalitsuste territoriaalne halduskorraldus pärsib piirkonna edasist arengut. Ennekõike nähakse, et elanike arv väheneb, rahvas rändab välja ning vähe on noori, kes sünnitaks.
Ühinejad väidavad ka, et piisavalt pole suudetud tagada elanikele pikaajalist turvatunnet ja luua eeldusi uute elanike sisserändeks ning töökohtade
tekkeks.
Lõpuks varjust välja
Valdade õhuke rahakott ei võimalda palgata kõiki vajalikke asjatundjaid avalike teenuste osutamiseks, ellu pole suudetud viia tõhusat piirkondlikku arendus- ja investeerimispoliitikat.
Ühinemisesmaspäev tuleb ka Hiiumaal. Nimelt peavad istungi Kõrgessaare ja Kärdla volikogud.
Kõrgessaare vallavanem Jaanus Valk, kes on 13 tööaastaga näinud juba seitset ühinemisalgatust, on veendunud, et nüüd saab asi teoks.
Aluse selleks annavad ka möödunud nädalavahetusel toimunud rahvaküsitluse tulemused. Kõrgessaare 1117 valijast 111 olid ühisomavalitsuse poolt ja 90 vastu.
Kärdla linnas oldi palju ükskõiksemad – 2998st osales vaid 173. Jah-vastuseid kogunes 132, ei-vastuseid 41.
Kui asi õnneks läheb, sünnib Hiiu vald. “See nimi annab häid lootusi edaspidiseks,” hindab Jaanus Valk.
Mõnes mõttes on otsus ka ajalooline, seda selles võtmes, et varem ei ole ühinenud omavalitsused, kellel puudub ühine maismaapiir.
Ida-Virumaal selgub tõde juba varem. Maidla, Lüganuse ja Püssi volikogud kogunevad ühinemisotsust tegema 11. aprillil.
Veebruaris toimunud rahvaküsitlusel, kus osales veidi alla 15% piirkonna elanikest, toetas liitumist Maidlas 61, Lüganusel 83 ning Püssis 97% osalenutest (Püssis oli vastu kolm inimest).
Tõde juba teada
Pärnumaa Lavassaare valla volikogu tegi oma jah-otsuse Audruga liitumiseks 9. aprillil, Audru volikogu peetakse 11. kuupäeval. Dokumendipakk viiakse maavanemale 17. aprillil.
Harjumaal on Kõue valla liitumine Kosega juba sisuliselt selge. Protsessis ka pisut vastumeelsust näidanud Kõue volikogu tegi otsuse 21. märtsil, 1. aprillil viisid mõlemad vallad nõutava dokumendipaki maavanemale.
Viljandimaa nelja ühineva omavalitsuse – Paistu, Pärsti, Saarepeedi ja Viiratsi – juhid andsid ühinemisdokumendid maavanem Lembit Kruusele üle 21. märtsil. Uue omavalitsuse nimeks saab Viljandi vald.
Kanepi uuel eelarveringil
Kanepi valla uus volikogu kinnitas vallavalitsuse ning jõuab peagi juba kord heaks kiidetud eelarve teise lugemiseni.
Põhjus, mis niisugused asjad toimuvad, peitub selles, et Riigikohus tunnistas eelmise volikogu tegutsemisvõimetuks. Alus: see ei kinnitanud pärast eelmise vallavanema umbusaldamist nelja kuu jooksul ametisse uue vallavalitsuse liikmeid.
1. aprillil tuli seetõttu kokku asendusliikmetest koosnev vallavolikogu. Esimeheks valiti Vaidu Vidil, nüüdseks on kinnitatud ka komisjonide
esimehed.
Kuna muresid, mida lahendada, on küllaga, istutakse koos lausa iga nädal. Selle nädala esmaspäeval tehti mõnes mõttes ajalooline tegu: kinnitati ametisse vallavalitsus.
See tähendab ühtlasi, et Kanepi senine vallavanem Urmas Hallap saab rahulikumalt hingata. “Sügiseste valimisteni on nii vähe aega, eks siis vaadatakse,” viitab volikogu esimees.
Asuti ka eelarve kallale, mille “tegutsemisvõimetu” volikogu kord juba vastu võttis. Selle esimene uuestilugemine (usaldati eelmise volikogu tööd) on seljataga, lähiajal loodetakse teha ka teine lugemine ning eelarve vastu võtta.
Samas on eelarve vastuvõtmise viimane päev seaduse kohaselt 31. märts…
Vaieldavaid otsuseid on veelgi – eelmise vallavolikogu liikmete volitused lõppesid juba 18. septembrist.
Lahendused pole aga vaid kanepilaste kätes. Oodatakse, mida lausub õiguskantsler Indrek Teder. “Olukord on ka tippjuristide jaoks keeruline,” nendib Vaidu Vidil.
ML
