Saada kasutatud triiksärk Viljandi folgi lavakaunistuseks

                     
Maaleht
Saada kasutatud triiksärk Viljandi folgi lavakaunistuseks

Sel aastal saavad kõik huvilised osaleda Viljandi pärimusmuusika festivali lavade kujundamisel. Kogu kokku oma vanad triiksärgid ja vii Viljandi folgi korraldajatele – nõnda annad vanadele särkidele uue elu ning kohtad suvel oma rõivaid folgifestivali laval!

Traditsioon igal aastal esinemispaigad erinevalt kujundada ulatub tagasi 1997. aastasse. Möödunud 15 aasta jooksul on lavade kaunistamisel kasutatud palju erinevaid materjale. Uute materjalide kõrval on tihti käiku läinud korduvkasutatud materjalid ja tööstuslikud tootmisjäägid: üle paljude aastate lemmikmaterjaliks olnud trikotaaži ribad on kangatootmise jäägid. Ka oma aja ära elanud lavakujundused harutatakse tihti üles, et siis seejärel anda neile uus elu mõnes uues lavakoosluses.

Võimalusel on lavakujundused olnud ühel või teisel moel seotud aasta teemaga. 2012. aasta festivali teema „Mehe laul” on inspireerinud end siduma lavakujundustega uue nurga alt, tehes seda hoopis teemakohase materjalikasutuse läbi. Ave Matsin, kes on festivali lavasid kujundanud 2003. aastast, otsustas seekord meeste kasutatud triiksärkide kasuks, mille kogumise aktsiooni on just nüüd õige aeg alustada.

Triiksärgid on paljude meeste igapäevane rõivastus. Tihti visatakse kvaliteetsest kangast riideese kõrvale peale esimesi kulumismärke. Samas on suur osa kangast veel kasutuskõlblik. Seda soovimegi läheneva festivali tarbeks tehtava Kaevumäe uue lavakujunduse materjalina kasutada. Milline täpselt uus lavakaunistus välja hakkab nägema, sõltub juba meieni jõudvatest riideesemetest. Kuidas loodav lavakujundus suhestub meeste lauluga ja milliseid uusi seoseid see tekitab, jääb juba iga peokülalise enda mõelda ja otsustada.

Nii et mehed: koguge kõik armsad, kuid oma aja ära elanud triiksärgid kokku ja tooge need aida Viljandi Pärimusmuusika Aida majajuhi kätte. Me anname neile uue elu!

Allikas: www.kylauudis.ee

Logi sisse

Logi sisse kasutades oma
Facebooki, Twitteri või Google'i kontot või e-posti aadressi.


Registreeritud (0) Anonüümne (0)
Jäta kommentaar
või anonüümseks kommenteerimiseks vajuta siia
Postitades kommentaari nõustud reeglitega
Loe kommentaare Loe kommentaare

Maaleht - viimased uudised
SOE TALV: Kellel jääb raha alles, kellel aga saamata
Sverre Ploomipuu sõnul müüb ta oma aastasest küttepuukogusest kolmveerandi juba kevadel ja suvel, vaid hästi külmal talvel võib see pooleni küündida.
Tänu soojale talvele säästavad riik ja inimesed miljoneid eurosid. Ent alati on võitjate kõrval ka kaotajaid.
Naistepäeval sai kallistada kõiki naisi
Pidulikult naistepäevale pühendatud aktuselt ei puudunud kunagi tähtsatest riigitegelastest ja parteijuhtidest koosnev presiidium. 1982. aastal istusid presiidiumi esireas EKP Keskkomitee esimene sekretär Karl Vaino, ENSV Ülemnõukogu presiidiumi esimehe
Nõukogulik naistepäev arenes kroonulikust naistöökangelaste austamisest tavaliseks pidupäevaks, mil sugudevahelised barjäärid olid pisut madalamad kui muidu.
Tihe kadakavõsa on nagu elutu kõrb
Talunik Martin Kivisoo oli üks esimesi, kes haaras kinni võimalusest loopealseid taastama hakata ning loodab, et juba mõne aasta pärast võivad paljud inimesed muutustest rõõmu tunda.
Euroraha toel käib Eesti seni suurim tihnikusse kasvanud loopealsete puhastamine, et sealset rikkalikku taimestikku päästa ja anda avaratele rannakarjamaadele elulootus.
Riigikogu valimised 2015 Erras
Nii nad siis valima tulevad – Aino ja Hans Värk. Hans valimiskasti koju ei tellinud. Põhimõtteliselt.
Kohale tullakse tervisehädasid trotsides, raskuste kiuste nalja visates ning sedelitele kirjutatud kandidaatidesse tõsimeeli uskudes.
Nõustaja, kes särab põldudel
5. märts 2015 05:15
Nõustaja, kes särab põldudel
Tiiu Annuk veedab palju aega põldude l, olgu kevad, suvi, sügis või talv. Taimekahjuritest teab ta kõike, ent tunneb hästi ka taimede vajadusi.
Tiiu Annuk on naine, keda armastavad kõik Eesti põllumehed. Vähemalt need, kel midagi maha külvatud on.
E-Piim pidas suurtööstuse plaani
E-Piima juhatuse esimehe Jaanus Muraka sõnul vajab Eesti piimatööstus arenguhüppeks ka riigi ja Euroopa Liidu toetust.
Piimandusühistu E-Piim strateegiaseminaril võttis ühistu nõukogu eesmärgi rajada Eestisse piimatööstus, mis suudaks töödelda vähemalt tuhat tonni piima ööpäevas.