Saaremaal haigestus reisil käinud mees ja temaga suhelnud naine leetritesse

 (64)
Leetrihaige lööve
Leetrihaige lööveFoto: By Danvasilis (Own work) [CC BY-SA 3.0 (https://creativecommons.org/licenses/by-sa/3.0)], via Wikimedia Commons

Saaremaal diagnoositi sel nädalal reisilt naasnud täiskasvanud mehel ning temaga suhelnud täiskasvanud naisel leetrid. Eestis on sel aastas leetritesse haigestunud neli inimest, lisaks kahele juhule Saaremaal haigestusid märtsi lõpus leetritesse reisilt naasnud vaktsineerimata laps ja tema ema.

Viimati haigestunud naise vaktsineerimisstaatus on terviseameti teatel teadmata, mees oli vaktsineeritud ühe vaktsiinidoosiga. Piisava kaitse omandab inimese organism pärast kahe vaktsiinidoosiga vaktsineerimist.

Terviseameti läbiviidud epidemioloogilise uuringu käigus selgitati välja haigetega kontaktis olnud inimesed ning nende vaktsineerimise staatus leetrite suhtes. Samuti on haigestunutega kokkupuutunuid nõustatud nii haiguse olemuse, ettevaatusabinõude kui vaktsineerimise teemal.

Haigestunuga kontaktis olnud inimesed peaksid jälgima oma tervislikku seisundit haiguse peiteperioodi vältel, mis on leetrite puhul maksimaalselt 21 päeva.

Möödunud nädalal registreeriti Raplamaal ka üks punetiste haigusjuht. Eelmised kaks haigusjuhtu registreeriti Eestis 2013. aastal.

Leetreid ja punetisi loetakse eriti nakkavateks nakkushaigusteks, mille puhul sajast vaktsineerimata ja läbipõdemata inimesest võib haigestuda kuni 98. Samas on leetrid ja punetised vaktsineerimise teel välditavad haigused.

Leetrite, punetiste ja mumpsi vastu vaktsineerimine on lastele tasuta. Kõik lapsevanemad, kes on varem keeldunud oma laste vaktsineerimisest, võivad pöörduda lapse vaktsineerimiseks oma lapse perearsti või koolitervishoiuteenuse osutaja poole. Immuniseerimiskava kohaselt immuniseeritakse lapsi kahe MMR-vaktsiini doosiga vanuses 1 ja 13 eluaastat.

Seotud lood:

Eestis registreeritakse endiselt sporaadilisi leetrite ja punetiste haigusjuhte, mis on seotud reisimisega. Kuna paljudes Euroopa riikides ja väljaspool Euroopat esineb laiaulatuslikke leetrite puhanguid, soovitab terviseamet ka täiskasvanutel mõelda leetrite-vastase kaitse uuendamisele. Eriti tasub vaktsineerimisele mõelda palju reisivatel inimestel ning neil, kelle lähikonnas on immuunpuudulikkusega inimesi.

Leetrite esmasteks haigusnähtudeks on palaviku tõus, halb enesetunne, köha, nohu, silma sidekesta põletik ja valgusekartus. Mõne päeva pärast ilmub nahale iseloomulik lööve, mis algab kõrvade tagant ning levib edasi näole ja kaelale ning hiljem ülejäänud kehale.

Leetritesse haigestunu on nakkusohtlik neli kuni viis päeva enne ja kuni viis päeva pärast lööbe teket. Nakkuse leviku piiramiseks on oluline hoiduda kokkupuutest haigega kogu nakkusohtlikku perioodi jooksul.

Leetritele spetsiifilist ravi ei ole, leevendatakse vaid sümptomeid. Haigus võib tüsistuda raskekujulise kopsupõletiku, keskkõrvapõletiku või peaajupõletikuga.

Maaleht maksab igal kuul ühele tellijale Eesti keskmist palka ja nii 12 kuud järjest.
Telli Maaleht ja osale tellijapalga loosimises!
Vaata lähemalt >

Jäta kommentaar
või kommenteeri anonüümselt
Postitades kommentaari nõustud reeglitega
Loe kommentaare Loe kommentaare