Saavad sead, saab riik

Mis on ühist karul, metsseal, koolilapsel ning Eesti Vabariigi saabuval suurjuubelil? Kõik nad on üht- või teistviisi seotud tammetõrudega.

“Mörrr,” uriseb Karoliina Elistvere loomapargis värsket konti sinnapaika jättes.

Tema tähelepanu on köitnud pargi töötaja, kes tammetõrusid peos hoides karu enda poole kutsub. Soov maiuspala kätte saada paneb Karoliina lausa sitsima.

Tõrud käpas, asetab mõmmik need ükshaaval käpalabale, no umbes sinna, kuhu inimesed tekiila joomisel sidrunit pigistavad ja soola raputavad, nakitseb väga osavalt kestad ära ning asub maiustama.

Ka Elistvere loomapargi oravatel on hambad tööd täis, et tõrud koorida ja siis talveks maha matta. Mõni on sobiva peidupaiga leidmisega püstihädas ning tormab “Jääaja” multikast tuntud orava kombel hullunult puuri ühest otsast teise, kallis kraam hambus.

Metssead võtavad aga asja stoilise rahuga ja lasevad lõugadel käia. Tõsi, einestamise ajal kipuvad vanemad kuldid noorematele kohta kätte näitama ja neid natuke kaugemale tõrjuma.

“Tõrusid söövad meil kõik peale ilveste,” ütleb loomapargi juhataja Sirje Saul. See tähendab põdrad, kitsed, kährik ja isegi rebane, kuigi ta pole eriline tõrusööja.