Saksa farmer saab allikast leitud iidse hobusepea eest miljoni


Saksa farmer saab allikast leitud iidse hobusepea eest miljoni
Illustreeriv pilt. Õige pronkshobuse pildi nägemiseks kliki allpool olevale lingile.Foto: Pxhere.com

Kui talunik aru sai, et tema maadelt leitud pronksist hobusepeakuju on väga unikaalne, andis ta kohaliku omavalitsuse õiglase leiutasu saamiseks kohtusse.

Seda, et tegemisi on n-ö elu leiuga, mõistsid kohe aga arheoloogid, kes 2009. aastal Saksamaal Lanhaus asuva farmi maadel toimunud arheoloogilistel väljakaevamistel enam kui 2000 aastat vana Rooma ajast pärit hobusepea otsa sattusid.

Nüüd, peaaegu 10 aasta hiljem otsustas kohus, et ka maaomanik, kellele esialgu maksti selle eest, et kuju tema maadelt leiti, 48 000 eurot, väärib leiu eest tunduvalt suuremat tasu.

Mees, kelle nime pole siiani avalikustatud, andis omavalitsuse kohtusse kohe pärast seda, kui uudistest leiu tõelisest väärtusest ja olulisusest aimu sai - tegemist on ühe paremini säilinud Rooma ajast pärist pronkskujuga terves maailmas.

27. juulil tegi Limburgi regionaalkohus teatavaks, et farmer peab saama poole kuju tegelikust väärtusest, milleks hinnati 1,6 miljonit eurot. Lähtudes sellest võlgneb kohalik võim farmerile 773 000 eurot, lisaks veel intressid.

Ülihästi säilinud antiikset eset peitis endas umbes 10 meetri sügavune allikas, kuju kaitses kokkupuute eest õhuga, mis seda kahjustada oleks võinud, vesi.

Ekspertide arvamuse kohaselt jätsid pronkskuju maha kohalikud linnaelanikud, kui nad sissetungijate eest ummisjalu pagema olid sunnitud.

Pronksist ning kullaga kaunistatud umbes poole meetri kõrgune ja 25 kg kaaluv loomapea on tõenäoliselt pärit aastast 9 pKr. Selle leidmine Saksamaalt tõestab kunagise ülivõimsa Rooma impeeriumi haardeulatust.

Seotud lood:

Esialgu arvati, et tegemist on osaga suuremast Rooma kindrali või sõjamehe skulptuurist, kuna sealtsamast kõrvalt leiti ka pronksist sandaalid, mis justkui viitasid, et hobusel pidanuks olema ka ratsanik, nii nagu see on Rooma sõjajumala Marsi kujul.

Hiljem leiti siiski, et jalanõud on esialgu arvatust tunduvalt tähelepanuväärsemad - sandaalid kuulusid hoopis esimese Rooma keisri Augustuse skulptuuri juurde.

Vaata pilti siit.

Allikas: artnet.com

Maaleht maksab igal kuul ühele tellijale Eesti keskmist palka ja nii 12 kuud järjest.
Telli Maaleht ja osale tellijapalga loosimises!
Vaata lähemalt >

Jäta kommentaar
või kommenteeri anonüümselt
Postitades kommentaari nõustud reeglitega
Loe kommentaare Loe kommentaare