Sale-haguheintest, sordist ‘Ilo’ eriti
Sordi algmaterjal pärineb liigi ainsast Eestis teada olevast kasvukohast, mis asub Vastseliina vallas Lindora vana kõrtsi lähistel looduslikul karjamaal. Aretuse käigus on erilist tähelepanu pööratud sordi dekoratiivsusele. Tähendab ju "ilo" võru murdes "ilu".
Püsib kaunis sügiseni
Sale-haguhein on paljude püstiste, vähelehistunud, peente kõrte ja rohkete juurmiste lehtedega tihedaid mättaid moodustav puhmikuline mitmeaastane seisukindel alushein. Püstihoiduva, tiheda, saleda ja tipu suunas aheneva pöörisega sale-haguhein on ka üksiktaimena dekoratiivne. Pähikuraod koos hõberoheliste pähikutega hoiduvad õitsemise ajal (juuni viimasel dekaadil) laiali.
Liik ei ole nõudlik mullaviljakuse suhtes ja on, vaatamata pindmises mullakihis paiknevale juurestikule, ka kuival kasvukohal võrdlemisi põuakindel. Eelistab siiski parasniiskeid, hästi õhustatud, huumus- ja lubjarikkaid kergemaid mineraalmuldi. Sort ‘Ilo' talub erakordselt hästi pikaaegset üleujutust.
Sale-haguhein moodustab väga tiheda, pehme, kestvalt umbrohupuhta ja dekoratiivse taimiku, mille hallika varjundiga tumerohelised ja tihedalt lühikarvased lehed säilitavad värvuse hilissügiseni, nakatumata taimehaigustest.
Aeglase kasvu, peenelehelise rohustu, vähenõudlikkuse ja pikaealisuse tõttu sobib ta nii ilu-, õue- kui ka ebaregulaarselt väetatavate ja niidetavate haljasalade ning parkide rajamiseks. Sale-haguheina võib kasutada eemaldatud huumuskihiga pinnase taimestamiseks, aga ka maanteetammidele ja teedevahelistele eraldusribadele.
Kuidas külvata
Sale-haguheina külvijärgne algareng on aeglane: tema seemned tärkavad 10-20 päeva pärast külvi. Seetõttu on õige külviaja valik väga tähtis - tuleb külvata ainult niiskesse mulda, kuid mitte hiljem augusti keskpaigast!
Ühtlase mullastikuga parasniiskele, umbrohupuhtale, hästiharitud pinnale ilumuru rajamiseks tuleks eelistada sale-haguheina puhaskülvi (külvisenorm 6 g/m2). Ebaühtlase mullastikuga alale on sobivam segukülv sama värvitooni murusortidega. Jõgeval aretatud sortidest on kohaseimad punane aruhein ‘Kauni' ja aasnurmikas ‘Esto'. Segukülvides vähendab sale-haguhein ka seenhaigustesse nakatumist ja nende levikut.
Külvijärgsetel aastatel on kasvu algus varajane ja areng kiire. Rohukamar on vastupidav sagedasele 3-4 cm kõrgusele niitmisele. Puhaskülvis rajatud muru vajab vähest hooldust - kulutused väetamisele, kastmisele ja niitmisele on minimaalsed.
Muruseeme külvatakse vajunud või rullitud pinnasele, kus käimine ei jäta enam sügavaid jälgi. Peenike muruseeme ei tohi sattuda mulda sügavamale kui 0,5 cm. Ühtlasema murukamara saamiseks on soovitatav seeme jagada kahte ossa ja külvata tuulevaikse ilmaga kahes ristuvas suunas. Seemnesegu aga tuleb enne külvi väga hoolikalt läbi segada.
Enne muruseemne külvi antakse lämmastikurikkaid mineraalväetisi või spetsiaalseid muruväetisi vastavalt pakendil olevale juhendile. Muruseeme rehitsetakse ettevaatlikult mulda. Reha ei tohi hooga tõmmata, sest siis riisutakse kokku juba külvatud seemned ning need ei jaotu mullas ühtlaselt. Pärast külvi muld tihendatakse kergelt rulliga.
Kuival ajal külvates kastetakse mulda enne külvi põhjalikult ja selle tahenemisel külvatakse seeme. Edasi on vaja korduvalt kasta, kuni muruoras katab pinna. Õige kastmine tagab mulla ööpäevaringse niiskuse vähemalt külvi sügavusel (1 cm). Niiskus peab olema tuntav, kui näpp mulda torgata. Kui piisavalt kasta pole võimalik, on targem üldse mitte kasta, sest kuivas mullas ei juhtu seemnetega midagi.
Umbrohutõrjeks tuleb sale-haguheina niita kõrguselt, mis ei kahjustaks noori taimi. Esimest korda pole soovitatav niita kuuma päikesega, vaid pilves ilmaga, et vältida orase kuivamist. Umbrohte saab hävitada ka keemiliste taimekaitsevahenditega (nt Starane 180).
Rene Aavola ja Sirje Tamm on Jõgeva SAI heintaimede osakonna teadurid