Saneerimine – hädas firma päästerõngas
Selleks et üldine majanduslangus ei annaks pankrotilaine läbi ettevõtlusele surmahoopi, on nüüd seadustatud, et likvideeriva pankrotimenetluse asemel võib raskustes ettevõte kasutada ka alternatiivset menetlust - saneerimist.
Saneerimine võimaldab ettevõtet säilitada ka firma ajutise makseraskuse korral.
Justiitsministeeriumi nõuniku Indrek Nikluse hinnangul aitab seadus rahuldada võlausaldajate nõudeid suuremas ulatuses ning säilitada ka töökohti.
Mis on saneerimismenetlus?
Diana Kõmmus justiitsministeeriumi avalike suhete osakonnast selgitab, et saneerimisena käsitletakse tavaliselt ettevõtte majandustegevuse ümberkorraldamist nii, et tekkinud majanduslikud raskused õnnestuks ületada ja kasumlikkus taastada.
Majandustegevuse ümberkorraldamine seisneb eelkõige tootmisprotsesside muutmises (näiteks hakatakse tootma uusi asju, muudetakse tootmine efektiivsemaks), uutele turgudele või uutesse tegevusvaldkondadesse sisenemises jne.
Kõik need ümberkorraldamised aga tähendavad muudatusi töötajaskonnas, tegevuse finantseerimises, ettevõtte varades ja paljus muus.
Seaduse kohaselt saab saneerida kõiki ettevõtteid.
Saneerimismenetlus ei ole siiski mõeldud püsivalt maksejõuetute ettevõtjate majandusliku olukorra päästmiseks.
Saneerimise eesmärk on ettevõtte tervendamine, tema majandusliku jätkusuutlikkuse taastamine. Pankrot lõpeb reeglina ettevõtte likvideerimisega.
Saneerimise algatamine
Saneerimismenetlus algab oma firmat saneerida sooviva isiku avaldusest.
Kui on alust arvata, et saneerimine võimaldab ettevõtte taas kasumlikuks muuta, algatab kohus avalduse peale määrusega (saneerimismäärus) saneerimismenetluse seitsme päeva jooksul saneerimisavalduse saamisest arvates.
Samuti määrab kohus saneerimisnõustaja, kelle põhiülesanne on lisaks firmaomaniku nõustamisele tema tegevuse kontrollimine.
Kohus määrab ka tähtaja, mille jooksul saneerimiskava kohtule kinnitamiseks esitada tuleb.
Saneerimiskavas nähakse ette, milliseid abinõusid tuleb tarvitusele võtta makseraskuste ületamiseks ja kui pika tähtaja jooksul tuleb rahuldada võlausaldajate nõuded. Kohus saab kinnitada nii võlausaldajate poolt hääletamisel vastu võetud kui ka vastu võtmata jäänud saneerimiskava.
Võlausaldajate poolt vastu võtmata saneerimiskava suhtes laseb kohus läbi viia saneerimiskava majandusliku analüüsi. Kinnitatud saneerimiskava hakkab kehtima üksnes nende võlausaldajate suhtes, kelle nõudeid saneerimiskavaga ümber kujundatakse ning kellele on teatatud võimalusest osaleda saneerimiskava vastuvõtmisel.
Kohtulikult kinnitatud saneerimiskava on võlgnikule täitmiseks kohustuslik.
Kaitse ettevõtjale ja võlausaldajale
Ettevõtja saab saneerimise teel menetluse ajaks kaitse võlausaldajate eest, s.t kohtutäitur ei saa tema suhtes nõudeid sunniviisiliselt maksma panna. Võlausaldaja peamiseks eeliseks on,
et ta eelduslikult saab oma nõuded rahuldatud suuremas ulatuses, kui see pankrotimenetluse korral võimalik oleks.
Kas saneerimine päästab pankrotist?
Saneerimine võib päästa pankrotist, kui see on edukas. Kui aga maksevõime ei taastu, ei ole lõppastmes ka pankrotist pääsu.
Saneerimismenetlus ei ole suunatud püsivalt maksejõuetute ettevõtjate majandusliku olukorra päästmisele, nemad peavad järgima seadusest tulenevat kohustust ja esitama avalduse pankrotimenetluse algatamiseks.
On kerkinud küsimus, kes võib olla saneerija, kas endine pankrotihaldur sobiks. Samas ei ole firmad rahul, kui saneerijaks määratakse pankrotihaldur, kelle juhendite kohaselt võibki end pankrotist leida.
Saneerimist sooviv firma peaks sügavalt kaaluma, keda saneerijaks võtta. Saneerija peaks olema kui ajutine juht, kes suudab firma kriisist välja
aidata.
Küsimusele, kas saneerimismenetlus sobib vaid suurematele ettevõtetele või aitaks ka näiteks pankrotiohus FIEdest talunikke, vastati justiitsministeeriumist, et ehkki seaduse kohaselt saab saneerida kõiki ettevõtteid, sobib see meetod tegelikult siiski suurematele ettevõtetele.
Kuidas esitada saneerimisavaldust
- Avalduse ettevõtte saneerimise menetluse algatamiseks (edaspidi saneerimisavaldus) esitab ettevõtja ise.
- Saneerimisavalduses esitab ettevõtja selgituse majanduslike raskuste põhjuste kohta ja annab teada, et tema maksejõuetuse tekkimine tulevikus on tõenäoline; ettevõte vajab saneerimist; ettevõtte jätkusuutlik majandamine on pärast saneerimist tõenäoliselt võimalik.
- Saneerimisavaldusele tuleb lisada eelmise majandusaasta raamatupidamisaruanne, ülevaade võlgniku finantsseisundist, majandustulemustest ja rahavoogudest ning võlanimekiri saneerimisavalduse esitamise seisuga. Võlanimekirjas märgitakse võlausaldaja nimi, kontaktandmed ning põhi- ja kõrvalnõude suurus, samuti andmed ettevõtja vara kohta.
- Kui kohtule on samal ajal esitatud nii pankrotimenetluse kui ka saneerimismenetluse algatamise avaldus, liidetakse need ühte menetlusse ja avaldused vaatab läbi kohus, kellele esimesena avaldus esitati. Sellisel juhul kohaldatakse pankrotimenetluse algatamise kohta kehtivaid tähtaegu.
Allikas: saneerimisseadus
