SEB: põllumajandusettevõtete valmisolek ekspordiks püsib madalal
Põllumajandusettevõtete plaanid on aastate lõikes püsinud muutumatud ning neist 31 protsenti plaanib käesoleval aastal üle 30 000 euro suuruseid lisainvesteeringuid. Sellega ületab sektor Eesti keskmist 17 protsendipunkti võrra.
Samuti on võrreldes eelmise aastaga stabiilsena püsinud prognoosid seoses töötajate arvu muutusega, kus 4 protsenti põllumajandus- ja metsandussektori ettevõtetest usub töötajate arvu kahanemisesse ning 13 protsenti prognoosib selle kasvu.
14 protsenti põllumajandusettevõtetest on huvitatud välistööjõu värbamisest ning 7 protsenti ettevõtjatest on juba palganud täiendavat tööjõudu väljastpoolt Eestit. Võrreldes möödunud aasta näitajatega, vastavalt 10 ja 3 protsenti, on mõlemad näitajad tõusnud märkimisväärselt.
Innovatsiooni poole kiikavate ettevõtete hulk on põllumajandussektoris Eesti keskmisest 10 protsendipunkti madalam (60 ja 70 protsenti) jäädes samale tasemele möödunud aastaga. Kõige enam ettevõtteid planeerib toodete või teenuste uuendamist.
Ühtlasi näeb vaid 35 protsenti põllumajandussektori ettevõtetest väärtust digitaliseerimises, mida on Eesti keskmisest tervelt 20 protsendipunkti vähem. Värsket hingamist toovad põllumajandussektorisse alustavad ettevõtted, kellest 74 protsenti plaanib innovaatilisi tegevusi ning digitaliseerimist näeb tulevikku 57 protsenti.
Stabiilseks on jäänud põllumajandussektori ettevõtete hinnang vastutustundliku ettevõtluse erinevatele aspektidele, kuid kui eelmisel aastal paigutusid nad oma hinnangutes sektorite lõikes pingerea alumisse otsa, siis sellel aastal pigem kõrgematele kohtadele.
SEB viis detsembris 2017 läbi Baltikumis VKE-de uuringu Ettevõtlusbaromeeter 2017, mille raames kaardistati ettevõtete ootusi järgmiseks äriaastaks. Uuringust võttis osa 1565 väikest ja keskmist ettevõtet. Põllumajandus-, kalandus- ja metsandussektorist osales uuringus 151 ettevõtet.
