Kastanje sõnul jäävad inimesed enamasti kimpu seente määramisega, samuti küsitakse palju söödavate ja mürgiste seente kohta.

Seente määramisel raamatu abi kasutades tuleks arvestada, et looduses ja pildil võivad värvid olla erinevad ning liiga kindel ei maksa tulemuses olla.

"Kahjuks sellist rusikareeglit ei ole, mis ütleks kohe ära, kas seen on mürgine või mitte," sõnas Kastanje. Siiski võiks hoiduda seente korjamisest, mis on üleni valge värvusega, sest selliste hulgas on eriti palju mürgiseid ja raskesti eristatavaid liike. Seene söödavusest annab aimu ka seenekübara näkitsemine - kui pilvik on proovides kibe, siis tuleks teda kupatada, ka mõru maitsega puraviku või tatiku võiks metsa jätta. See kehtib siiski ainult hästi tuntud seenerühmade - nagu pilvikud, puravikud ja riisikad - kohta. Ja kindlasti ei maksaks halvamaitselist seenetükki alla neelata.

Maitsmisega ei maksa ka liiale minna, on juhtunud et väga agarad seeneproovija lõpetavad haiglas mürgitusega. Kõige kindlam on alati korjata tuttavaid seeni või küsida nõu inimeselt, kelle teadmisi on põhjust usaldada.

Samas on Kastanje sõnul tugeva ja kirbe maitsega pipartatik täiesti söödav ning annab väikeses koguses seenetoidule lisatuna vürtsikat maitset.

Tavaliselt lõigatakse puravikke toiduks tarvitades ära kübaraalused pehmed torukesed, kuid Kastanje kinnitusel kõlbavad need toiduks väga hästi ning on tegelikult seene parim osa.

"Ka ussid kipuvad esmalt sinna pugema just selle pärast, kuid kui nemad juba ees on, siis tuleb see osa tõesti eemaldada," märkis Kastanje.

Ussidest puutuma jääb tavaliselt eestlaste lemmik ja tänavu eriti saagikas kukeseen, mis on teaduri kinnitusel erakordselt väikese toiteväärtusega seen üldse. "Kui neid seeni võiga ei praetaks, siis võiks kukeseent lausa dieettoiduks pidada," sõnas ta.

Usside maitseeelistusi ei saa seene toiduks tarvitamisel aluseks võtta, sest nad võivad süüa nii punast kui valget kärbseseent, mis inimesele on kindlasti mürgised.

Kuigi juba mõni aeg on hoiatatud tavavahelike korjamise eest, jätkub siiski küllalt neid, kes seene kangekaelselt koju veavad. Kastanje sõnul sisaldab seen mürkaineid, mis ladestuvad organismi ning nende toime võib avalduda alles hiljem ning oleneb organismi vastupanuvõimest.

Söögiks kõlblikke seeni jagub metsas esimeste külmadeni, mida sünoptikud lubavad juba selleks nädalaks.

Peale seda jätkub seeneaeg pikemalt veel saartel ja rannaaladel ning metsaalustes, kuhu külm ei ole jõudnud.

Veiko Kastanje räägib seenehuvilistega juttu reedest pühapäevani Tallinna Botaanikaaias ning vastab Maaleht.ee foorumis seeneteemalistele küsimustele esmaspäeval.

Küsimusi saab esitada loo kommentaarides, saata meilitsi aadressile veeb@maaleht.ee ning sisestada foorumisse teema alla "Seened".