Lisaks koondas aprillis toonane Nõva kooli direktori kohusetäitja Andres Liiv käskkirjaga kaks õpilaskodu kasvatajat. Selle otsuse kaebas kohtusse üks lapsevanem, keda esindavad advokaadibüroo Sorainen partnerid Allar Jõks ja Carri Ginter. Kuigi Tallinna halduskohus keelas juunis õpilaskodu sulgemise, on Lääne-Nigula vallavalitsus otsuse vaidlustanud Tallinna ringkonnakohtus, kuid praegu veel uut otsust langetatud pole.

MTÜ Nõva koolikogukonna juhatuse liikme ja Nõva kooli hoolekogu esimehe Ivo Karindi sõnul läheks õpilaskodu sulgemine vastuollu valdade ühinemislepinguga, kus on kirjas, et olemasolev põhikoolide võrk säilib. Ta lisas, et õpilaskodu sulgemine viiks päevapealt ära kolmandiku õpilastest, see omakorda tähendaks ülemise kooliastme sulgemist. Karindi sõnul näitavad küsitlused, et sellisel juhul jääks kooli maksimaalselt neli last ja see viiks omakorda kooli sulgemiseni. “See on kooli sulgemine läbi diplomaatiliselt korrektsete sõnavalikute – me sulgeme kooli, aga me ei räägi kooli sulgemisest,” ütles Karindi.

Vastuolu ühinemislepinguga Lääne-Nigula vallavolikogu esimehe Neeme Suure sõnul pole, sest seal on kirjas, et muudatusi koolivõrgus võib teha, kui lapsi on vähe. Praeguse prognoosi kohaselt alustab järgmise viie aasta jooksul Nõva koolis kooliteed kuus last. Suur ütles, et õpilaskodu nõuetekohaselt ülalpidamine on kulukas, sest see on vaid kuuekohaline ja praegugi on nõuded täitmata. Nimelt puudub vajalik tugipersonal. “Seda ei ole seal kunagi sellisena olnud,” lisas Suur.

Õpilaste prognoos ei arvesta sisserändega

MTÜ Nõva koolikogukonna juhatuse liige ja endine Nõva kooli õpilane Karl Silver Must ütles, et valla koostatud õpilaste prognoos on puudulik, sest ei arvesta sisserändega. Tema sõnul on tänu sisserändele viimase kolme aasta jooksul kooli tulnud kaheksa õpilast ja algaval õppeaastal lisandub veel üks. “Aga kuidas sa julged tulla sellisesse kohta, kui sa ei tea, kas kool on kahe kuu pärast olemas või mitte?” väljendas Must muret.
Valla koostatud õpilaste prognoos on puudulik, sest ei arvesta sisserändega.
Karl Silver Must

“Ma arvan, et meil ei ole vaidlust selles osas, kas Nõva kool peab jääma või mitte,” rääkis Suur. “Ikka peab jääma. Küsimus on pigem – kuidas.” Nimelt on vallavalitsus teinud ettepaneku 2019. aasta sügisest sulgeda ülemine kooliaste. Suur rääkis, et aastaid on proovitud õpilaste vähesust lahendada õpilaskodu abil, kuid nüüd on vallavalitsusel kavas proovida teist plaani ehk luua kogukonnakeskne tugev kuueklassiline kool.

Karindi sõnul oleks sellisel juhul vanematel õpilastel sisuliselt valida kahe kooli vahel – valla teises otsas asuv Noarootsi kool või Lääne-Harju vallas asuv Risti põhikool. Mõlemad koolid jäävad Nõvast umbes 30 kilomeetri kaugusele.

Segased rahaasjad

MTÜ Nõva koolikogukonna liikmed ütlesid, et koolisulgemise poolt räägib ka kõrge õppekoha maksumus. Nimelt kulutab vald aastas koolile 4275 eurot, kuid Karindi arvutuste järgi peaks summa olema poole väiksem. MTÜ Nõva koolikogukonna liikmed ütlesid, et hind on kunstlikult kõrgeks aetud, sest kooli arvelt on ligi 30 000 euro eest tehtud ettemakseid vallale kuuluvale soojatootjale OÜ Nõva Kilgile. Neeme Suure sõnul puudub praegusel vallal huvi kohamaksumust tegelikust kõrgemana näidata ning OÜ Nõva Kilgile tehtud ettemaksed praeguseid otsuseid ei mõjuta.

Lõppenud õppeaastal vastutas firma veel kooli kütmise eest, kuid praegu on OÜ Nõva Kilk likvideerimisel. Endine ettevõtte juhatuse liige Peeter Kallas ütles, et tegu oli maksumaksja raha ühest kohast teise suunamisega, et toetada ettevõtte tegevust, kuid õpilaskoha maksumust see väga ei mõjutanud, sest ettemaks kogunes kahe ja poole aastaga. Endine Nõva vallavanem Kalle Saar ütles samuti, et ettemaksud õppekoha maksumuses ei kajastunud.

Endise Nõva kooli direktori sõnul oli kooli finantstegevuse vastu huvi tundmine ilmselt see, mis viis tema vallandamiseni eelmise aasta augustis. Kuigi ametliku põhjusena oli kirjas usalduse kaotus, rääkis toonane Nõva vallavanem Kalle Saar, et põhjused olid ajapikku kogunenud.

Ta tõi näitena, et endine direktor oli end suvel ise puhkusele määranud ja polnud täitnud õpilaskodu komplekteerimise dokumente, mis pidanuks valmis olema õppeaasta lõpus. “Kui ma selle [vallandamise] otsuse tegin, siis kolm vanemat õpetajad tuli mind kallistama, et ma ometi selle asja ära tegin,” ütles Saar.
Tegu oli maksumaksja raha ühest kohast teise suunamisega, et toetada ettevõtte tegevust, kuid õpilaskoha maksumust see väga ei mõjutanud, sest ettemaks kogunes kahe ja poole aastaga.
Peeter Kallas

Endine direktor pidas endise vallavanema väiteid aga alatuks laimuks. Tema sõnul olid õpilaskodu dokumendid õigeaegselt valmis ja ministeeriumis kinnitatud. Ta pööras tähelepanu ka sellele, et õppeaasta lõpus polnud Saar veel ametis, mistõttu polnud endisel direktoril võimalik talle midagi esitadagi. Lisaks saatis endine direktor Maalehele 2017. aasta veebruarist pärineva vallavanema käskkirja, kus on kirjas tema suvine puhkus ja millele on alla kirjutanud toonane vallavanem Deiw Rahumägi. Endine direktor ütles, et ei kirjutanud alla ka oma vallandamisteatele ning pöördus töövaidluskomisjoni, kust ta võitjana välja tuli.

Probleemid kohusetäitja ümber

Saar määras direktori kohusetäitjaks endise Läänemaa päästepealiku ja toonase Lääne-Nigula volikogu aseesimehe Andres Liiva. Saare sõnul oli Liiva ametisse seadmisel kõiksugu takistusi, näiteks ei saanud Liiv koolimaja uksevõtit ja kooliarvutile oli kood peale pandud, mistõttu sai ta tööarvuti hoopis vallast. Endine direktor ütles, et tema ei saanud oma võtmeid ära anda, sest ta jätkas tööd õpetajana ning võtmete jagamine peaks olema koolipidaja kohus. Ta lisas, et õpetajate toas oli ka üks vaba tööarvuti, mida õpetajad direktori kohusetäitjale pakkusid, aga Liiv ei soovinud seda ning arvuti seisab kasutuna siiamaani.

MTÜ Nõva koolikogukonnal oli Liivale tööle palju etteheited. Kogukonna liikmete sõnul ei täitnud direktori kohusetäitja oma tööülesandeid, valetas, karjus õpetajate ja lapsevanemate peale ning teda võis koolimajas näha harva. Karindi tõi näite, et oli pärinud Liivalt õpilaskodu puudutavate riiklikke dokumentide kohta, milles oli vaja kirjutada õpilaste iseloomustused. Alguses olevat Liiv öelnud, et klassijuhatajad kirjutasid iseloomustused, kuid Karindi ütles, et teadis, et kõik klassijuhatajad seda teinud pole. Seega olevat Liiv öelnud, et kirjutas iseloomustused ise.
Märtsis kuulutas vallavalitsus välja avaliku konkurssi Nõva kooli direktori ametikohale, valimiskomisjon otsustas, et ükski kandidaatidest ei sobi ametisse.

“Kuna ta oma jutu käigus valetamise nurka rääkis, siis väljapääs oligi see, et minu peale karjuma hakata, et mida ma tahan ja mida ma endast mõtlen,” rääkis Karindi. Liiv teemat kommenteerida ei soovinud.

Neeme Suur ütles, et Nõva koolist laekus erinevaid signaale nii ühelt kui teiselt pool ning valla haridusnõunik teostas kohapeal ka paikvaatlust. “Tõenäoliselt oleks olukord olnud teistsugune, kui üks osa kooli kollektiivist ei oleks direktori kohusetäitjat koheselt soovimatuks isikuks kuulutanud,” sõnas Suur. Ta lisas, et eelmise aasta lõpust on räägitud, et tuleb välja kuulutada uus konkurss, kuna kohusetäitja näol on tegu tähtajalise töötajaga.

Märtsis kuulutas vallavalitsus välja avaliku konkurssi Nõva kooli direktori ametikohale, kuid kuu aega tagasi otsustas valimiskomisjon, et ükski kandidaatidest ei sobi ametisse. Seega kuulutas vallavalitsus eelmise kuu lõpus välja uue konkurssi. Uue direktori leidmiseni on direktori kohusetäitja Nõva kooli matemaatikaõpetaja Laine Koppel.
Varastatud võileivad
18. aprillil tegi direktori kohusetäitja Andres Liiv endisele direktorile, kes jätkas koolis tööd õpetajana, ametliku hoiatuse, sest ta oli Rakvere õppereisil õpilaste toitlustust korraldades esitanud valed tellimused. Nimelt oli bussis 15 kohta, kuid õpetaja sõnul polnud ta mõelnud, et selle 15 seas on ka õpetajad. Lisaks oli kaks õpilast puudunud, mistõttu võeti kaasa neli võileiba rohkem.


Hoiatuses on kirjas, et õpetaja kahjustas oma teoga Nõva kooli mainet ning eiras projektitegevuste ning Nõva kooli eelarve kasutamise reegleid. “Hoiatan, et taoline käitumine ei ole lubatud ja võib kaasa tuua töölepingu ülesütlemise,” kirjutas Liiv hoiatuses.


Õpetaja tunnistas, et oli teinud inimliku eksimuse, kuid leidis, et eksimuse suurus ei saa olla selliste ulatuslike süüdistuste aluseks. Samuti ei mõistnud ta, kuidas oli kahjustada saanud kooli maine. Siiski palus õpetaja arvet, et võileivad kinni maksta. Kokku tuli nelja võileiva eest tasuda 4.40 €.