Seidla veski sai tuule tiibadesse



Seidla veski sai tuule tiibadesse
Veski XVIII sajandist, mootorratas XX sajandist, tuuleveski avamise pidu XXI sajandist.Foto: Ingmar Muusikus

End veskimehe õpilaseks nimetav Hannu Lamp sai hakkama suurteoga – tal on nüüd isiklik tuuleveski.

Hannu Lamp seisab tuuleveski ees nagu mees minevikust. Nagu piltpostkaardilt, mida vaadates me salamisi õhkame “Eesti aeg”. Tema kõrval on tema ilus naine Triinu ning lapsed. Gustav, Mariann ja Hannariin. Ka rahvariietes ja ka nagu pildilt.

Tuult tuleb veel oodata

Eesti aeg on Järvamaal Seidlas nüüd jälle tagasi. Tuul puhub, tiivad pöörlevad ning jahu...

Teisipäeval, veski taasavamise päeval, tiivad siiski tuule jõul käima ei läinud. Kaheksatonnise raskuse krägisedes keerati tiivad küll “tuulde”, aga ei midagi. Lihtsalt oli üks tuuletu ilm.

“Aga kui me kõik puhuma hakkame,” kõlas hääl rahva hulgast. Ei, puhuma siiski ei hakatud. Anti vaid sutsakas elektrit – ja kõik tundus väljast vaadates nagu päris. Ning küll tuleb see “päris” jahu ka. Proov on tehtud ja kivid jahvatavad küll.

“Tulge vaatama ja tooge vilja!” hüüdis Hannu Lamp avamispeolistele. Juba tuldigi. Mahedat maapidamist harrastav kohalik mees Kalle Sommer tuli ja ütles, et tema toob vilja just siia. Ja pärast küpsetab leiva ning paneb leiva kõrvale pildi ja sildi, et jahu on pärit just sellest veskist.

Kohale tulid ka kõik need, kes veski taas käima aitasid. Restaureerimisprojekti koostaja Mihkel Koppel büroost Asum Arhitektid OÜ, tööde eestvõtja Tõnu Sepp OÜst Muinassepp ning Saaremaalt pärit töömehed.

Muidugi tuli ka Albu vallavanem Kalju Kertsmik koos lootusega, et nüüd on Seidlas niisugune peremees, et neljandat korda pole vaja enam tuuleveskit restaureerida.

Kõik tööd Seidlas veel tehtud pole. Lihtsalt möödakäija silma jaoks on kõik nagu valmis, asjatundlikum pilk leiab aga lõpuni ehitamist vajavat veel küllalt.

Võibolla liigagi vara

Põhiline on aga saavutatud. “Nägin esimest korda seda tuuleveski ja kohe oli mul selge, et hakkan tegelema ühe kultuurimälestise päästmisega,” oli Hannu Lamp öelnud juulikuu alguses, kui veski pea restaureerimise tarvis maha tõsteti.

Tööd osutusid aga kardetust keerulisemaks. Nii loetles Tõnu Sepp oma ettekandes järjest ja järjest asju, mis nõudsid läbi, uuesti või teisiti mõtlemist.

Üks viimaseid ülesandeid oli see, kuidas saada purjed nii rehvida, et tugevam tuul vastvalminud ehitist lõhkuma ei hakkaks.

Kust kõik see raha, küsite? Suures osas Ettevõtluse Arendamise Sihtasutuse piirkondade konkurentsivõime tugevdamise väikeprojektide programmist. Aga pererahva MTÜ Seidla Tuuleveski taskust muidugi ka.


Seidla veski lugu

- Arvatavalt XVIII sajandist pärinev Seidla mõisa tuuleveski on väheseid hollandi-tüüpi tuulikuid, mis säilinud koos sisseseadega.

- XX sajandi algul ostis tuuliku mõisalt Evald Jamnes. Lisaks muule püüti siin toota ka elektrit.

- Tuuliku sisseseadet täiendati eelmisel sajandil püülimasina, elevaatori, kruubimasina ja valatud kividega. Vilja jahvatati siin tuule jõul 1962. aastani.

- 1989. aastal tegi Kaardiväelase kolhoos Seidla tuulikule kapitaalremondi, aga kahjuks mitte kõige õnnestunuma.

- 1991. aastal tuli Mulgimaa mees Lembit Jamnes õigusjärgse omanikuna tagasi oma vanaisa tallu veskimeheks ja pani ühe paari kive tuule asemel elektrimootoriga tööle.

- 2005. aasta lõpus ostis tuuliku MTÜ Seidla Tuuleveski. Nüüd võib siin juba tuule jõul vilja jahvatada.

Allikas: www.seidlatuulik.ee

Telli nüüdsest veelgi mahukam ajakiri Maakodu ja võida eksootiline reis Malaisiasse ja Singapuri! Tellida saab siit

Jäta kommentaar
või kommenteeri anonüümselt
Postitades kommentaari nõustud reeglitega
Loe kommentaare Loe kommentaare