Sel sügisel on maha lastud viis kariloomi ründavat koera

 (56)

Sel sügisel on maha lastud viis kariloomi ründavat koera
Saha külas möödunud kuul rünnatud lammastest tuli hädatapu korras hukata kõik 14.Foto: erakogu

Lisaks möödunud teisipäeval kahe koera maha laskmisega lõppenud veiste ründamisele, on sel sügisel maha lastud veel vähemalt kolm kariloomi rünnanud koera.

Õnnetu päev oli 24. oktoober, mil koerad ründasid lambakarju korraga nii Harjumaal kui Viljandimaal. Jõelähtme vallas said 14 lammast ühe või mitme koera rünnakust selliseid vigastusi, et kõik lambad tuli hukata. Lammaste omanik lasi veretööd tegeva saksa jahiterjeri tulirelvast maha. Samal õhtul murdsid kaks koera Mulgi vallas seitse lammast. Nende lammaste omanik lasi temalegi kallale kippunud koerad maha.

21. novembril toimunud lehmade rünnak lõppes sellega, et agressiivsed koerad hukkas politsei. Enamasti klaaritakse sellised asjad loomade omanike vahel ning juhtumite üle täpset arvet ei peeta, kuna riik hüvitab vaid sellised kahjud, mis on tehtud metsloomade poolt.

Keskkonnaameti looduskaitse peaspetsialist Tõnu Talvi räägib DNA-andmetele tuginedes, et hinnanguliselt on 10-15% protsenti lambarünnetest teinud koerad.

"Tõenäoliselt on koerte poolt lammaste ründamine sagedasem, kui me seda arvame," sõnab Talvi, kes käib kolleegidega tihti lambakahjusid hindamas. "Koer võib murda väliste tunnuste järgi üsna hundi sarnaselt ja tegelikult ka vastupidi. Algaja noor hunt võib murda koera sarnaselt, kuigi üldiselt on hunt ikkagi professionaal ja tema elu sõltub saagist."

Veist ründab harva

Seotud lood:

Läänemaal ja Lääne-Virumaal lihaveiseid pidav Vallo Kruusimägi kommenteerib, et koerad ründavad lihaveiseid harva, kuna need suudavad ka hundid endast eemal hoida. „Näiteks kogunevad ümber vasikate ja teevad ringkaitset;” räägib Kruusimägi. „Tavaliselt koerad pigem põgenevad veiste eest ära, kui neile ligi tikuvad.”

Ühel korral pidi mees ise appi tõttama, kui lehmad tema koera sisse olid piiranud. „Minu koer oli rohkem koduloom, aga karjakoerad näksavad tagantjalast ja hüppavad kohe eemale, sest teavad, et sealt võib pauk tulla,” kirjeldab veisepidaja. Veise tagumise jala löögist võib koer korralikult vigastada saada.

Ta ei oska arvata, miks Raplamaal koerad veisekarjale kallale võisid tungida – olid kuskilt näiteks vere maitse suhu saanud. „Mind pani see juhtum ikka imestama. Pidid ikka puhta hullud koerad olema,” arutleb Kruusimägi.

Abiks karjakoer

Lääne-Virumaa karjakasvataja Kalmer Visnapuu räägib, et vahel võivad jahimeeste koerad karjamaadele sattuda, aga suuremat tüli sellest ei teki, sest omavahelised suhted suudetakse ikka ära klaarida. Ta räägib, et koerad, hundid või karud on küll vasikaid murdnud, aga seda juhtub harva.

Valgamaal lambaid kasvatav Ants Kuks teab, et metsikuks võivad minna kõiksugu koerad – pere- või jahikoerad, suured või väikesed. „Ega ta nälja pärast ei lähe. Ta satub lihtsalt sinna keskkonda ja tundub, et tal läheb kohati pea segi, tekib hasart ja hakkab rabama,” räägib Kuks. „Hunt lõpetab töö üldiselt ära, aga koer jätab kohati pooleli ja lõhub rohkem.”

Kõiksuguste kiskjate vastu aitavad hästi karjakoerad, keda on viimastel aastatel rohkem lammaste juures pidama hakatud. Nende peamine ülesanne on kaitsta karja kiskajate eest, seega kodukoerte tõrjumine ei valmista neile huntide või karude kõrval probleeme.

Koeri on tulistatud rohkemgi

13. jaanuaril 2017 sai politsei teate, et Viljandimaal nüüdses Põhja-Sakala paugutatakse arvatavalt tulirelvast. Politsei selgitas, et naabrite vahel esineb pidevaid tülisid ning sel korral oli ühe naabri koer tulnud teise naabri maale, mille peale viimane stardipüstolist lasi, et koera minema peletada.

19. mail 2017 sai politsei teate, et Pärnumaal Saarde vallas tulistati koera. Kohapeal selgitas politsei, et koer oli elus ja liikus, koera omanik oli joobes, ei osanud arvata, kes seda teha võis ning ei soovinud koeraga ka loomaarsti juurde minna. Politseinikele lubas mees, et pöördub arsti poole kainenedes ja kui juhtub olema laskehaav, siis pöördub täiendavalt politsei poole. Mees hiljem politsei poole ei pöördunud.

16. aprillil 2016 teatati politseile, et Rae vallas leiti kraavist kahe laskehaavaga koer, kes oli päev läbi kodust eemal olnud. Omanik toimetas koera loomakliinikusse.

22. augustil 2016 teatati politseile, et Maardus oli ettevõtte endine töötaja sisenenud asutuse territooriumile ning ähvardas relvataolise esemega sealset valvurit, kes lahkus valvuriruumi ning nägi tagasi tulles, et endine töötaja oli tulitanud territooriumil olnud koera.

Politsei- ja Piirivalveameti pressiesindaja Maria Gonjak teatas, et politsei on saanud kahe viimase aasta jooksul üsna mitu teadet juhtudest, kus esialgse info kohaselt on koera tulistatud. "Kohapeal selgus, et loomaga on kõik korras ning teate ajendiks oli alkohol ja naabritevaheline tüli või mõni muu arusaamatus. Seega pigem tuleb juhtumeid, kus koera ründe takistamiseks tulirelva kasutatakse, ette harva," rääkis Gonjak.

Hulkuvad koerad kuuluvad omavalitsuse vastutusalasse, aga vigastatud,
hättasattunud või agressiivsete koerte puhul võib helistada 112.

Kingime koos kõigile Eesti vähihaigetele võimaluse elada!
Annetama

Unistuste ajalooõpik, mida sul kooliajal ei olnud! Kõige suurem EV100 raamat vaid 15,90 €. Telli ette SIIT.

Jäta kommentaar
või kommenteeri anonüümselt
Postitades kommentaari nõustud reeglitega
Loe kommentaare Loe kommentaare