Selles vallas peaks iga neljas inimene olema töövõimetu. Kohalikud ei tea ühtegi

 (103)

Sõpruse tänav, Kasepää
Kasepää vallas peaks iga neljas inimene olema töövõimetu.Foto: Anni Õnneleid

Riigikontrolli auditi kohaselt on Peipsi ääres asuvas Kasepää vallas tuhandest tööealisest elanikust tervelt 404 töövõimetuspensionärid, mis on ühtlasi Eestis kõige rohkem.

„Lugesin ise ka seda ja see oli üllatus, muidu juhtis Peipsiääre vald,“ ütles Kasepää lasteaia direktor Maris Rohtla. Samas ei teadnud ta ise ühtegi töövõimekaoga kohalikku. „Välja see ei paista ja inimese sisse ei näe, palju sellest üldse avalikult räägitakse,“ märkis ta. Töövõimekao vormistamise puhul on aga näiteks kõrgvererõhutõbe või suhkruhaigust põdeval inimesel võimalik saada toetust ravimite ostmiseks, mis on muidu kallid.

„See on küll üllatus,“ tõdes Kasepää valla sotsiaalspetsialist Alfia Matrossova töövõimetuspensionäride nii suurest kontsentratsioonist kuuldes. „Ma ei teagi, kui palju meil vallas neid on. Minu juures nad ei käi, igaüks hoiab omaette.“

Käesoleva aasta alguses käivitunud tööhõivereformi osas on sotsiaalspetsialist märganud ainukese erinevusena seda, et töövõime hindamise taotlus on läinud kordades paksemaks. Temagi laual troonib neid raamatu mõõtu taotlusi terve virn. „Sel aastal pole ükski inimene käinud seda küsimas,“ lisas ta.

Seotud lood:

Ilma autota tööle ei saa

Riigikontrolli hinnangul on riik töövõime toetamise süsteemi rakendamiseks valmis osaliselt – välja on arendatud võimekus hinnata töövõimet, osutada töövõimekaoga inimestele teenuseid ning pakkuda abivahendeid.

Samas selgus, et reformi ettevalmistamisel on olnud ka mitmeid probleeme. Näiteks vaid veerandis omavalitsustest on võimalik saada endale vajaduse korral tööl käimiseks isiklik abistaja ja ligi pooltes tugiisik. Vajadus sellise abi järele on aga suurem ja kasvab töövõimereformi käigus veelgi – isikliku abistaja vajajate hulk suureneb ligi 60% ning tugiisiku vajajate hulk ligi 50%.

„Õnneks pole meil neid vaja olnud,“ tunnistas Alfia Matrossova Kasepää vallast. Samas on nad mõelnud, et kui sellist teenust läheks vaja, siis tuleb see sisse osta. Kohapeal pole lihtsalt vajaliku väljaõppega inimesi.

Tegelikult pole kohapeal ka tööd, tõdes nii sotsiaalspetsialist kui ka kõik teised inimesed, kellega ajakirjanikud rääkisid. Suurimad tööandjad on vallavalitsus koos lasteaiaga ja Peipsi Kurk. Suur osa elanikest on pensionärid. Tööealised kolivad ära või käivad tööle kaugemale. „Kui on isiklik auto, siis saab tööl käia, sest bussiajad ei ole sobivad,“ ütles Matrossova.

Lasteaias majahoidjana töötav Vassili Eimantas rääkis, et tema poeg käib Soomes tööl. Siinkandis saaks vaid miinimumpalka, aga noor inimene tahab elada, mitte vireleda. Ta ise on juba kolm aastat pensionil, kuid enne seda oli töövõimetuspensionär. Puue määrati talle pärast veresoonte vahetuse operatsiooni. „Tabletiraha jookseb,“ tõi ta välja praeguse kasu.

„Peale pensionäride polegi suurt kedagi, noored on ära läinud,“ kinnitas ka Omedu kaupluse müüja Ülla Alla. „Praktiliselt igast perest käib üks liige välismaal tööl.“ Ta enda abikaasa töötab Rootsis ehk teenib raha. „Mina käin lihtsalt tööl,“ naeris naine.

Tööandjad ei taha palgata

Ühe reformi komistuskivina tõi riigikontroll välja selle, et tööandjate valmisolek töövõimekaoga inimesi palgata on väike. Selliseid inimesi on valmis tööle võtma 31% ja selleks ei näinud võimalust 44% tööandjatest.

Kasepää valla üks suuremaid tööandjaid, paarikümnele inimesele tööd pakkuva Peipsi Kurgi personalijuht Janeli Tooming tunnistas, et töövõimekaoga inimesi on päris palju mitte ainult sealses vallas, vaid üle Eesti. „Töövestlusel ei tule see välja ja selgub pigem töölepingu vormistamisel,“ märkis ta. Samas ei jää selle info lisandumisel leping sõlmimata, kuna töötaja valimine toimub muude kriteeriumite alusel.

„Kui inimene ise leiab, et ta on sellel kohal võimeline töötama ja töötervishoiuarst annab selleks loa, siis pole probleemi,“ ütles Tooming, soovitades inimestel kindlasti tööandjat oma töövõimetuskaost teavitada, sest siis on võimalik saada nädala jagu lisapuhkust aastas ja ka sotsiaalmaksu soodustust.


Töövõimereform

  • Reformi eesmärk on luua vähenenud töövõimega inimestele võimalus olla ühiskonnas aktiivne ning aidata neil leida nende vajadustele vastav töökoht.
  • Eestis oli 2016. aasta alguses 97 459 töövõimetuspensionäri ning nende arv on aastatel 2005–2015 kasvanud 61%. 2015. aastaga lisandus 14 490 esimest korda püsivalt töövõimetuks tunnistatud isikut.
  • 2016. aastal juhtus esialgsetel andmetel 4919 tööõnnetust, millest surmaga lõppes 24. Täpsustamisel on 160 juhtumi asjaolud. Tööõnnetuste arv on ajavahemikul 2009–2016 kasvanud 68%.
  • Töövõimetuspensionide ja töötavate töövõimekaoga inimeste sotsiaalmaksusoodustuste maksmiseks kulub aastas enam kui 300 miljonit eurot.


Maalehel on ilmumas kõigile eestlastele oluline raamatusari “Eestile elatud elud”.
Raamatusarja saab tellida raamatud.maaleht.delfi.ee või osta iganädalast raamatut koos Maalehega erinevatest müügikohtadest.

Jäta kommentaar
või kommenteeri anonüümselt
Postitades kommentaari nõustud reeglitega
Loe kommentaare Loe kommentaare