Sergei Kraana: Pangateenused kallinevad, sest raha on räpane
Uurisime Rootsbanga Eesti esinduse ülemtellerilt Valdur Rindkerelt, miks peab inimene pangale maksma, kui ta oma raha panka toob. Teenib ju pank selle pealt kopsakat kasumit.
“Sularaha vastuvõtmine on suur risk,” selgitas Rindkere. “Rahatähed käivad enne panka jõudmist läbi tuhandete inimeste käest.
Raha mikrobioloogiline analüüs näitab, et paberrahal on miljoneid baktereid ruutsentimeetri kohta. Seda on märksa rohkem kui higise transporditöölise kaenlaaugus. Raha on sõna otseses mõttes räpane ning selle käitlemine on suur terviserisk.
Lisatasu sularahaga arveldamise eest ei loobita lihtsalt tuulde, nagu paljud kliendid arvavad. Kuna pankurite töö on eluohtlik, saadetakse rahaga kokku puutunud töötajad kolm-neli korda aastas Lõuna-Euroopa või Põhja-Aafrika kuurorti tervist taastama.”
Uurisime kõrgelt pangaametnikult, mille eest veel klientidelt teenustasu võetakse.
“Paljud arvavad, et luksuslikud pangahooned ja hubased pangasaalid on meile kukkunud taevast,” vastas ülemteller. “Kuid see pole nii. Kõik on ehitatud meie oma higi ja vaevaga teenitud raha eest.
Ometi käivad meie pangahoonetes iga päev tuhanded inimesed, kes kulutavad uksi, istuvad toolidel, tülitavad meie töötajaid, hingavad panga raha eest konditsioneeritud õhku.
Seetõttu kehtestame edaspidi ka panka sisenemise ning pangast väljumise maksu. Telleri kõnetamine hakkab maksma 5 eurot, kuid ka vastuse eest tuleb maksta väärilist tasu.
Kuna pangatöötajate päevad on pikad ja pingelised ning mõned töötajad ei näe oma abikaasat ega lapsi terve pika päeva jooksul, lisandub kõikidele pangateenustele ka koduigatsustasu.
Tasu hakatakse nõudma ka nendelt, kes tööpäeva vältel pangamajast mööduvad ning nägusa hoone vaatamisest kultuurilise naudingu saavad.
Tasuta lõunaid ei ole olemas.”
SERGEI KRAANA
privaatpanganduse bakalaureus
