Sigade Aafrika katk jõudis Lääne-Euroopasse

 (11)
Sigade Aafrika katk jõudis Lääne-Euroopasse
Foto: Andres Putting

Neljapäeval kinnitas Belgia toiduohutusamet, et sigade Aafrika katk on levinud Euroopa lääneosasse.

Seakatku levikut Lääne-Euroopasse on lihatöösturid juba ammu kartnud, osalt ka seetõttu, et katk võiks tähendada kolmandate riikide poolt seatud impordikeelde, kirjutab Politico.

Belgia toiduohutusamet AFSCA tuvastas sigade Aafrika katku kahel metsseal Belgia lõunaosas. Belgia võimud ütlesid, et töötavad mitmel valitsuse tasandil, et vältida katku levimist seafarmidesse.

Hetkel täpset katkuleviku põhjust ei ole teada, kuid ametnikud kahtlustavad, et taud levis riknenud toidu kaudu.

Belgia toiduohutuse agentuuri esindaja Jean-Sébatien Wahlini sõnul pole sigade Aafrika katku võimalik ära hoida vaktsiiniga. „Kui seakatk kandub mets- või koduseale, ei ole meil vahendeid, et seda välja ravida, mistõttu peame olema väga ettevaatlikud, et taud edasi ei leviks,“ selgitas Wahlin. „Seega peame tagama, et katkuleviku piirkonnas toimivale transpordile oleks kehtestaks ranged ohutusnõuded ning järgitaks bioohutuse nõudeid,“ tõdes ta.

Prantsusmaa valitsus kutsus piiriäärsete alade ametnikke tõrjet tõhustama ning takistama haiguse levikut üle piiri.

Augusti lõpus avastati seakatk Euroopa suuruselt teises seafarmis Rumeenias, kus tuli hukata 140 000 siga.

Seotud lood:

Gruusias, Armeenias, Aserbaidžaanis, Venemaal, Ukrainas ja Valgevenes esines sigade Aafrika katku puhanguid alates 2007. aastast. Balti riikidesse ja Poolasse jõudis katk aastal 2014 ning levis aina edasi. Saksamaal, kes toodab Euroopa Liidus enim sealiha, pole katku avastatud.

Eesti Jahimeeste Seltsi (EJS) Tõnis Kortsu sõnul on tegu tõsise juhtumiga Euroopa metsseapopulatsiooni suhtes. „Kuna seakatkule pole teadlased senini veel vaktsiini leidnud, siis ei ole paraku ükski riik taudi nakatumisest välistatud,“ selgitas Korts. „Mis aga jahimehed teha saavad, on rangelt bioohutuse meetmeid järgida, teha tihedat koostööd riigiga ning kogemusi jagada,“ lisas ta.

Maaleht maksab igal kuul ühele tellijale Eesti keskmist palka ja nii 12 kuud järjest.
Telli Maaleht ja osale tellijapalga loosimises!
Vaata lähemalt >

Jäta kommentaar
või kommenteeri anonüümselt
Postitades kommentaari nõustud reeglitega
Loe kommentaare Loe kommentaare