Kolmapäevases Ekspressis kajastati, et nõunikud soovitasid Siim Kallasel teha kõne lühemaks - paistis 30 minuti tekst, aga eesmärk oli see kärpida 20 minuti kanti. Läks aga vastupidi, Kallas oli kõnepuldis 40 minutit. Lõpus kippus ta ise väsima ja otsis isegi pintsakutaskust taskuräti, et higi pühkida. Erinevalt näiteks Savisaare kõnedest parteijüngritele, Kallase kõne ajal teatud lausete vahele ei plaksutatud. Suurem reaktsioon oli vaid repliigile: „Ligi 30 aastat tagasi kuulutas erakondade tekkimine tõelise demokraatia sündi Eestis. See innustas paljusid inimesi osalema poliitikas. Täna on erakonda kuulumine justkui midagi kahtlast, midagi peaaegu ebaseaduslikku. Korralik inimene on uhke, et ta ei kuulu erakonda.“ Osa saalist hakkas selle peale muigama. Kallas toonitas, et poliitikud peaksid alati suutma demokraatiat, sealhulgas parlamentaarset demokraatiat, mille osaks on erakonnad, kaitsta. „Seda peab tegema ka vabariigi president,“ lisas ta.

Kõne pikkust arvestades pole ka ime, et ta puudutas teemasid seinast seina, alustades majanduspoliitikaga ja lõpetades ka laiemalt olukorraga Euroopa Liidus. Torkas kõrvu, et kõnesse oli pikitud väga palju tsitaate erinevatelt autoriteetidelt. Kui Kallas kõne lõpuosas märkis - Prohvetid toovad õnnetust, pragmaatikud viivad elu edasi. Umbes nii on öelnud Henry Kissinger – arutasid osa ajakirjanikke omavahel, et võinuks teha lausa kihlveo, mitut inimest suudab Kallas kõne jooksul tsiteerida.

Kõne lõpetuseks märkis Kallas: „Kutsun Eesti erakondi võimalikult peatselt välja käima oma kandidaadi Vabariigi Presidendi kohale. Siis saame tõesti sisuliselt väidelda. Mene üle silla, kui oled silla juure joudand.“

Siiski kinnitas ka kohapeal viibinud peaminister Taavi Rõivas, et enne nii-öelda lõppvaatust ehk suve lõppu nad ametlikult oma kandidaati ei nimeta.

Loe Siim Kallase kõne tervikteksti aadressilt siimkallas.ee.