Simunas matkatakse taas Struve meridiaanikaarel
"Tänavune aasta on Struve aasta - Friedrich Georg Wilhelm Struve on kuulutatud Euroopa aasta geodeediks 2014," selgitab Väike-Maarja valla avaliku teabe ja spordiosakonna juhataja Ilve Tobreluts.
Sestap räägibki Mairolt Kakko Eesti Geodeetide Ühingust pärast matka Võiveres Struvest kui Euroopa aasta geodeedist ja juulikuu alguses Kaliningradis toimunud Struve-teemalisest seminarist.
"Viimastel aastatel oleme me keskendunud kaare Simuna-Võivere baasjoone otspunktide väärikale tähistamisele. Sel korral saame aga kuulda, kuidas on Struve kaare punkte tähistatud naaberriikides," lisab Tobreluts. Ülevaate Struve kaare punktide tähistamisest Lätis, Leedus ja Valgevenes teeb Aivar Niinemägi.
Liivika Harjo jagab teavet, kuidas edeneb Struve-Tenneri muuseumi rajamine Võivere tuulikusse. Saame tutvuda ka esimese interaktiivse eksponaadiga.
Matkaks on valminud ka kaks olulist trükist. Maa-amet andis hiljuti välja väga informatiivse Struve meridiaanikaart tutvustava voldiku (nii eesti- kui ingliskeelsena), Väike-Maarja Vallavalitsus ja MTÜ Võivere Tuuleveski üllitasid aga meridiaanikaart ning kaare Simuna ja Võivere punkte tutvustava postkaardi.
2005. aasta juulis kanti Struve Geodeetiline Meridiaanikaar UNESCO kultuuripärandi nimekirja. Tegemist on on triangulatsiooniahelaga, mis kulgeb Hammerfestist Põhja-Jäämerel kuni Izmailini Musta mere ääres ja läbib kokku kümmet riiki. UNESCO kultuuripärandi nimekirja lisati Struve meridiaanikaare säilinud punktid (kokku 34): Norrast 4, Rootsist 4, Soomest 6, Venemaalt 2, Eestist 3, Lätist 3, Leedust 3, Valgevenest 5, Moldaaviast 1 ja Ukrainast 4 punkti. Eestist kanti Struve meridiaanikaare punktide nimekirja Tartu Tähetorn ja Simuna-Võivere baasjoone otspunktid.
