Sindi paisu uuendamine on kohalikele meeltmööda

Sindi elanike küsitlemisest selgus, et enamik neist suhtub hüdrosõlme uuendamisse hästi (37%) või pigem hästi (31%). Vaid 13% oli neid, kellele ettevõtmine vastumeelne

Küsijaks oli keskkonnamõju uuriv Ramboll Eesti AS, lisaks muredele taheti teada ka kohalike ettepanekuid.

Küsitleti 154 inimest Sindi linnas ja ümberkaudsetes külades, mille elanikke muudatused võiksid puudutada.

Neljandik vastanutest elab jõe ääres. Paljud neist ujuvad, sõidavad paadiga, jalutavad jõe ääres. Iga viies vastanu püüab kala.

Küsimusele, kas Sindi pais mõjutab neid tegevusi, vastas 58% küsitletutest eitavalt.

Pigem nähti paisus vee paisutajat, mis teeks jõe sügavamaks, paneks paremini voolama ning seega mõjuks kõikidele harrastustele hästi. Paisu lammutamise korral langeks veetase selle läheduses aga kuni 3 meetrit.

Mõnevõrra vähem inimesi ütles, et paisu valesti ehitatud kalatrepp ei toimi ja ülevalpool paisu ei ole võimalik kala püüda.

Nenditi, et praegune kalatrepp tuleb korda teha ning rajada paremkaldale uus.

Mitmed mainisid, et on paisuga väga harjunud, sest see on alati olemas olnud. Sindi pais pärineb ju aastast 1834 ning tegemist on omamoodi piirkonna sümboliga – nii hindas 77% vastanutest.

Loe ka arvamuslugu lk 17